President Kersti Kaljulaid: minu lapsepõlves oli üsna palju allasurutust ja musta masendust Nõukogude Liidu kui sellise pärast
Möödunud kevadel Edu Akadeemia poolt läbi viidud küsitlusest selgus, et Eesti naiste silmis on kõige inspireerivamaks naiseks meie president Kersti Kaljulaid, kes nõustus ka liituma veebiseminariga, kus peamiselt keskenduti teemale, mida tähendab olla naisena n-ö “meeste maailmas”. President rääkis nii oma lapsepõlvest, meestest ja naistest kui ka lastest ja nende kõrvalt töötamisest.
President Kaljulaid tunnistab ise, et oli mõtlik laps, kellele meeldis palju lugeda. “Kui ma parasjagu toas ei olnud ja ei lugenud, meeldis mulle ka pallimänge mängida ning Mustamäel eri kvartalite vahel teiste lastega sõprust otsida,” räägib ta. “Ma ei olnud kindlasti selline klassikaline nohik, pigem ikka rüblik. Aga, kui rüblik pandi kuhugi kinni, kus teisi lapsi väga ei juhtunud olema, siis kogu mu lapsepõlv möödus lugedes-lugedes-lugedes. Ma olin ammu ära lugenud kõik raamatud, mis meil kodus olid ja tundsin kogu aeg puudust, et raamatuid ei jätku. Nagu me teame, siis tol ajal ei ilmunud nii palju kirjandust emakeeles nagu praegu.”
Presidendi kodune kasvatus pidas targemaks mitte silma torgata. “Õnneks need tõed, mida mulle siis õpetati, enam ei kehti,” tõdeb Kaljulaid. “Minu lapsepõlves oli üsna palju sellist allasurutust ja musta masendust Nõukogude Liidu kui sellise pärast.”
Meeste versus naiste maailm
Sellest, et ühiskonnas on endiselt alasid, mida peetakse meeste omaks, Kersti Kaljulaid aru ei saa. “Ma tean, et on valdkonnad, millega Eestis traditsiooniliselt on naised tegelenud, aga see ei ole igal pool Euroopas nii. Näiteks raamatupidamine on aegade algusest meil olnud naiste töö, aga inglisekeelses kultuuriruumis, Euroopas ei ole see sugugi nii olnud,” teab ta. “Olles ise kolmandat põlvkonda kõrgelt haritud naine, siis ise ma oma kodus küll seda ei kuulnud, et naistel ei kõlba seda teha ja mehed peavad seda tegema. Mul on väga hea meel, et mujal maailmas on need stereotüübid murdunud. Mida aeg edasi, seda rohkem me saame aru, et igaüks peab tegema seda tööd, mida ta teha tahab.”
Tugeva ja haritud naisena usub Kersti, et kui midagi väga tahta, siis pole ükski unistus liiga kauge. “Ma teadsin, et ma tahaksin veel lapsi, aga ma ei leidnud aega ega kohta, kuhu nad oma elus sobitada ja siis ma lõpuks ütlesin endale, et lihtsalt tuleb teha seda, mida sa tahad,” räägib ta. “Ma tahan, et mul oleksid lapsed ja ma tahan, et mul oleks selle juures ka töökoht ning lihtsalt tuleb tegutseda ja küll kuidagi ikka saab. Ja sai ka.”
Kuula president Kersti Kaljulaidiga peetud veebiseminari siit.
