“Ehitame mingisuguseid raudteid ja jumal teab veel mida, aga samal ajal on meie vundament, meie tulevik, meie lapsed külmas ja näljas… Mul on tunne, et inimestest ei hoolita vahel,” möönab naine. “Mõeldakse mingisugusele uuele tehnovärgile ja sellele, et oleme peagi viie rikkama riigi seas, aga — mis selle hinnaks on? Nüüd, emana, mõtlen ma selle peale veel eriti.”

Loe pikemat intervjuud Saaraga värskest Kroonikast.