Suvel on eestlannad nagu grillkanad
Nädalavahetusel Lõuna-Eestis ringi sõites märkasin ma ühel rannapeol naisi, kelle puhul ei saa rääkida enam jumest või kaunist päevitusest, vaid nad olid nagu mingisugused ülekõrvetatud grillkanad. Mõtlesin, et kas see on tõesti ilus?
Ma ise olen väike päevitaja, kuna mu keha on kaetud sünnimärkidega. Viimased seitse aastat ei ole minu elus olnud päeva, mil ma ärkaksin ilma päevituskreemi näole kandmata. Läänes räägitakse palju päikese ohtlikusest, eriti sünnimärkide puhul. Teiseks peetakse päikest suuremaks enneaegsete vanadusmärkide põhjustajaks kui on suitsetamine.
Üks mu tuttav märkis, et mis minul viga kaagutada. Mina ei ole pikal ja pimedal talveajal Eestis ning näen kuuma päikest aastaringselt. Tegelikult pole see õige, sest pole vahet, kus ma oma talve olen veetnud, püüan ma alati oma keha ohtlike päikesekiirte eest kaitsta.
Eesti naised meenutavad mulle argentiinlannasid. Nemad on ka sellised, kes esimese päikesega maja katusele ronivad ja end siis nädalaga grillkanaks päevitavad. Kuigi nende ilu kirjeldamiseks ei jätku sõnu, muutuvad nad kolmekümneseks saades järsku hoopiski nejakümneseks. Need on just mehed, kes on seda tähele pannud.
Tegelikult on päevitus ilus ning annab naistele alati kaunima mulje. Päevitunud kehal tundub iga riie sobivamana. Ometi peaksid eestlased siiski olema ettevaatlikud ning üleliigse päevitusega võib teha endale rohkem kahju kui te arvate.
Suurbritannias kirjutati hiljuti sellest, kuidas meeste jaoks on kõige ihaldatumad naised blondide kiharate, siniste silmade ning heleda nahaga. Need on naised, kes on maailmas suures vähemuses. Nautige ometi seda, mis meile on naturaalselt antud, ärge minge kõigega liiale. Maailmas on naisi, kes meie looduse poolt antud ilu imetlevad. Hispaania aristrokraatliku taustaga naised näiteks väldivad päikest just seetõttu, et valge nahk on läbi aegade olnud kõrgklassi märgiks. Päevitust peetakse pigem lihtklassile omaseks.
