SUVEPÄRL | Katrin Lusti erilisemad suved jäävad lapsepõlve: olen väga vähenõudlik inimene ja selleks, et õnnelik olla, ei pea ma Maldiividele sõitma

 (8)
Katrin Lust
Katrin LustFoto: STANISLAV MOSHKOV, Õhtuleht

Augustikuu neljandaks Suvepärliks on uuriv teleajakirjanik Katrin Lust, kes on oma elust ligi 10 aastat võõrsil veetnud. Just seetõttu oskabki ta pärast pikki rännakuid eriliselt hinnata seda tunnet, mis tekib kodumaa pinnale naastes.

“Vanasti oli selline multikas, kus part läks aias plekkvannist välja ja tegi tervele aiale ringi peale ja siis avastas, et vana kulunud vann on ikka kõikse parem koht. Minuga on ka nii, et kuigi ma olin pikalt Eestist eemal ja reisisin väga palju, avastasin iseenda jaoks, et Eesti on ikka kõige ilusam koht. Selle vastu ei saa, kus oled sündinud ja kasvanud,” tõdeb Katrin ja toonitab, et ei vaja sugugi kallist spaa puhkust, et end hästi tunda, vaid on tiheda töögraafiku kõrval harjunud lõõgastuma hetkedes — kui leidub vaba pärastlõuna, jalutab ta näiteks suvises Supilinnas Tartus.

“Mulle piisab ka autosõidust, kui näen meie loodust. Sel suvel sõitsin eriti palju, kuna filmisime “Kuuuurijat” ja uut saadet “Võlakütid” ning nägin seetõttu nii palju ilusaid kohti! Olen saanud palju jalutada, mõelda ja õues olla. Võib-olla see kõlab, nagu ma polekski üldse puhanud, aga tegelikult olen väga tänulik, et mu töö viib mind toast välja ja olen saanud sel suvel Eestile mitu ringi peale teha,” muljetab ta ja lisab, et nagu paljud kaasmaalased, tervitas temagi pikalt kestnud leitsakut leevendanud vihma avasüli. “Kui see nüüd kohale jõudis, kõndisin mitu tundi vihma käes, nii et esmaspäeval oli kurk valus. Vihm on mõnus ja romantiline. Ja ega tegelikult oluline polegi, kas on päike või vihm, peaasi, et iseendaga on suhted head!” mõtiskleb Katrin ja paljastab, et on enda puhul viimasel ajal märganud, et kui varem kurvameelsena mõjus sombune ilm suisa ängistavalt, on ta nüüd vanemaks saades õppinud seda täiel rinnal nautima.

Erilised suved on Katrini jaoks kindlasti need, mis meenutavad lapsepõlve — kui saab suveõhtul jalgrattaga kihutada, väikeste sugulastega batuudi peal hüpata või oma koera merre ujuma viia. “Olen väga vähenõudlik inimene ja selleks, et õnnelik olla, ei pea ma Maldiividele sõitma,” naerab Katrin. Kuigi tal Tallinnas aeda pole ja seetõttu umbrohtu kitkuma pole ammu enam sattunud, naudib ta sellegipoolest aiatöid. Näiteks ema juures Tartus elades oli lehtede koristamine, muru niitmine ja heki pügamine alati Katrini töö: “Mulle meeldib vaadata, kuidas miski mu silma all muutub ilusaks.” Enda sõnul on ta kodumaise tooraine fänn pigem mõõdukalt — pilli lõhki ei aja ja poes valib ikka odavama. Kui aga saab aiamaalt või kasvuhoonest kurke-tomateid või õue pealt korjatud õunu ja mustsõstraid mekkida, on need ikka kõige paremad. Enda suviseks meelisretseptiks peab Katrin tervislikku kolmevärvilist salatit, mis koosneb avokaadost, tomatist ja värskest mozarella juustust oliiviõli ja balsamico äädikaga. “Pole küll väga eestimaine, aga suviti söön just sellist toitu päris tihti,” kinnitab ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare