Mille peale feministid küll ärritusid? Oh, kõik nende tavaline blaa-blaa-blaa — naistest olevat tehtud seksuaalsed objektid, kelle edu ja rikkus siin elus oleneb ainult meeste suvast. Mina aga ütlen, et kõik on kinni inimese enda peas. Kui oled naine ja sa end seksiobjektina näha ei soovi, siis keegi ju ei ütle, et sa pead seda olema. Keegi ei kanna käsu korras miniseelikuid, paljastavaid dekolteesid ega nn fuck me kontsi. Kui tahad, et mehed sulle tähelepanu ei pööraks, siis palun väga — riietu kartulikotti, jäta pea kammimata ja hurraa, mehed panevadki sind tähele alles siis, kui sa suu lahti teed. Aga paradoksaalsel kombel olen ma näinud mitut juhtivat feministi viimse vindini üles lööduna, punane musisuu kõrvuni peas…

Mis on viga sellel, et mees maksta soovib?

Mina nende naiste hulka ei kuulu, kes põhimõtteliselt kõik arved ise kinni maksavad. Kui lähen koos meestuttavaga sööma, eeldan loogiliselt, et tema maksab. Tunnistage ausalt, naised, kui paljud teist tahaksid kuulda pärast mõnusat söömaaega lauset: “Kuule, kuna tänapäeval on sugupooled täiesti võrdsed ja ma ei taha olla mingi seksistlik siga, siis ole hea ja maksa enda söögid-joogid parem ise kinni.” Muidugi teen ka mina erandeid, näiteks kolleegi või hea sõbraga sööma minnes maksangi ise — aga seda ainult siis, kui ma ise vastava ettepaneku teen. Arvan, et ka kõik mehed on sellise asjadekorraldusega rahul ja seda üldse mitte seepärast, et nad naisi nõrkade ja alaväärsetena näeksid, vaid kuna midagi siin elus oleneb ka kultuurist ja traditsioonidest.

Nii palju, kui olen enda naistuttavate arvamustega kursis, on naiste poliitika selline: naistele peab jääma õigus ise kõige eest maksta, aga ainult enda vabal valikul. Ehk siis kui tahan, maksan ise, aga kui mul parajasti tuju pole, maksab mees ja katsugu ta sel juhul kõrvale hoida. Selle, et naistel on õigused, meestel aga kohustused, pani õrnem sugupool paika juba pükste kandmisega: naisel on õigus kanda mehelikku ülikonda ja keegi ei tohi talle seejuures halvasti öelda, aga kui mees tõmbab selga seeliku, saadetakse talle kohe hullumajast kiirabi.

Olen ka enne siinsamas seda öelnud ja ma enda meelt ei muuda — feministid mitte ei paranda, vaid rikuvad paljude oma suguõdede elu luba küsimata. Keegi pole sellele teatud seltskonnale andnud volitusi rääkida kogu naissoo eest, aga ometi nad seda teevad, ise tulvil enesekindlust, et ainult nemad teavad, kuidas kõik teised naised peaksid elama.

Reklaam provotseeris meelega?

Mis aga puudutab konkreetset kingareklaami, siis oh teid naiivseid feministikesi küll. Kuidas te aru ei saa, et reklaamifirma arvestas teie reaktsiooniga ja kogu see provokatiivsus on plakatisse pandud meelega? Sellised strateegiad on reklaamibüroodes ju nii tavalised. Ollakse meelega väljakutsuvad, et saada võimalikult laia kõlapinda. Kui see oleks lihtsalt üks tavaline reklaam, siis sulanduks see paljude teiste hulka, aga praegu on eesmärk kuhjaga saavutatud — kogu meedia on kisa-kära täis ja need, kes sellele tähelepanu tõmbavad, on feministid ise. Muidu ma ausalt polekski seda plakatit märganud. Aga nüüd näen ja arvatavasti seangi sammud kingapoodi.

Olen näinud ka tõeliselt seksistlikke reklaame (antud reklaam on siiski üpris süütu kontseptsiooniga) ja minu seisukoht on, et parim kaitse on siis see, kui sellest häiritud inimesed ei teeks sellest väljagi ja laseksid asjadel minna isevoolu ehk unustuse teed. Aga feminist teatavasti ei oska vait olla, sest sellepärast ta feminist ongi — tal on endal sama suur tähelepanunälg nagu reklaamitegijatelgi.