Avameelne ülestunnistus: ega ma beibedest sisemist ilu otsigi, lihtsalt kasutan neid seksimiseks
Sattusin hiljuti artiklit lugema, kus räägitakse, et paks inimene on kole. Mina ei ole sellega nõus. Minu meelest just paksude seas on palju mõnusaid inimesi. Olen hoopis kogenud, et jõusaalis ja salongis end ilusaks tuuninud beibed on seest tühjavõitu. Mina ei oska nende seest ilu leida. Olen proovinud, aga midagi ei tule välja. Ilus pakend, kole sisu. Pealt on kaunis aga seest kade ja kasuahne. Aga sellest ei ole midagi. Ega ma beibest sisemist ilu ei otsigi. Lihtsalt kasutan neid seksimiseks ja töö asjus ka vahel.
Kobedamad võtan välismaale kaasa võõras seltskonnas laiamiseks. Beibedega on nii, et kui ma baaris või klubis mõnele dringi välja teen, siis umbes teine küsimus on, et kus ma töötan? Tegelikult uurivad nad kui palju mul raha on ja millega ma sõidan. Eraülikooli omad on veidi peenemad, need uurivad, et mis ala inimene olen. Ja kohe siis, et kas see ala tänapäeval sisse ka toob? Beibesid on muidugi kena vaadata ja mõnus katsuda aga minu masti inimesed nad ei ole. Mulle vabal ajal istuvad ikka rohkem sellised diibimad tüübid.
Ega ei pea tingimata olema Euroopa filmide huviline taimetoitlane, suured karvatutid kaenla all ja püksis ning vein ees ja koni näos, et olla seest ilus ja loomulik inimene. Aga need, kes vannis ka kontsakingadega käivad, end ainult lõhnavaba seebiga pesevad, juuksevõrk peas magavad ja oma päevi pilatese asendis solaariumis või lihtsalt poodides ja suhtlusprotaalis veedavad, minus ikka üldse sõbratundeid ei ärata. Pigem meeldib selline mitte liiga üle hoolitsetud, tavalisem inimene, kellega on lõdva suhelda. Saab nädalavahetusel rahulikult lipsu kaelast võtta, õlut libistada, vorsti grillida ja normaalset juttu ajada.
Mina näiteks ise küll ei viitsi teiste pärast pingutada. Beibed samas pingutavad minu rahakoti pärast kõvasti. Lollid on. Ma nagunii neile lõpuks mitte midagi ei anna. Viin paar korda kallisse restorani, Soome šoppama ja sportautoga ringi sõitma. Helsingi kesklinnas on mul peene disainiga suur üürikorter. Sinna viin, nagu lähemalt tuttavaks saama või nii… Kodus naisele ütlen, et olen tööasjus Soomes ja läheb pikemalt. Äriasjad. Detaile ei saa rääkida. Jutul lõpp. Siis jäämegi ööseks. Beibe on minust üleni vaimustuses, viin ta dringile ja tantsima ning tavaliselt selleks ajaks ta juba unistab kuidas minu kortereid ja maju ümber kujundab, meie tulevased lapsed erakooli sokutab ning neile ponid ostab. Aga võtku näpust. Seks ja valmis. Ei mingit tulevikumuusikat.
Beibed on ikka päris rumalad. Tule taevas appi. Elu nendega on küll kulukas ja keeruline aga ilma nendeta ei ole nagu filmis. Aga beibedest on kasu ka. Seksi kõrval saab neid kasutada informatsiooni hankimiseks. Mehepojad meil seiklevad ju üsna uljalt ringi. Eks siis teiste beibed lobisevad minu beibedele. Vana kombe kohaselt, naised spaas rääkisid… Alati kuuleb midagi vajalikku. Seikluskulud kannan muidugi kõik maha. Puhas äritegevus ju, ja üldine majanduse edendamine. Ühendan kasuliku meeldivaga. Olen ise nii nutikas ja seesmiselt ilus, et peaksin vist poliitikasse minema.
