Eesti on nii väike, et siin tuleb kõik välja. Sõbranna Katrin ja ta mees Marko elavad pealinnas, aga Marko armuke Kristel Haapsalus. Minu perekond on Haapsalust pärit ja nii väikeses kohas jutud liiguvad. Kuulsin Marko ja Kristeli kohta ammuse kooliõe käest. Ma ei tahtnud alguses uskudagi, kuidas on võimalik, et muidu igati ontlik perepea on kahepalgeline mölakas. Katrinil ja Markol on kaks last, noorem alles nelja-aastane. Kooliõde rääkis, et Marko ja Kristel käivad Haapsalu peal täiesti avalikult ringi ja tihti on nii, et õhtul peatub Marko auto Kristeli maja ees, varahommikul sõidab taas minema. Ei ole keeruline arvata, mis öö jooksul toimub.

Sõitsin Haapsallu armukest vaatama

Otsisin Kristeli Facebookist üles — 27aastane ilus brünett. Pildid olid veidi töödeldud, aga paistis siiski kena. Täpselt selline, keda mehed tahaksid. Info all oli kirjas, et ta on õppinud kutsekoolis ja töötab praegu maniküürisalongis. Huvide all tal midagi huvitavat polnud, on laikinud „Grey anatoomiat“ ja mõningaid eesti lehekülgi (uudisteportaalid jms). Inimlik uudishimu, tahtsin teda ka elusast peast näha. Kui käisin vanematel Haapsalus külas, sättisin meelega nii, et saaksin minna just maniküürisalongi, kus Kristel töötab. Ma panin aja ühe tema kolleegi juurde, aga Kristel oli samuti tööl. Tundus selline vadistaja, rääkis klientidega suvalistel teemadel ja pidevalt jooksis ringi. Ei tundunud väga sümpaatne, aga meeste jaoks polegi ju need omadused tähtsad. Peamine, et oleks voodis aktiivne…

Kui olin Kristeli ära näinud, alles siis koitis mulle, kui raske olukorra ees olen. Tunnen Katrinit juba aastaid, kas peaksin talle Kristelist rääkima? Või esmalt vestlema Markoga? Ma ei tahaks nende suhet ära rikkuda, aga kummaline on ka mitte rääkida. Alguses kinnitasin endale, et äkki on see lühiajaline suhe ja Marko jätab Kristeli varsti maha. Naiivne mõtlemine minu poolt. Kooliõde ütles suve keskel, et Markot on aina rohkem Haapsalus näha. Ma küsisin Katrinit nii muuseas, et miks Marko nii harva kodus. Katrin seletas, et tööasjad viivad teda Eesti peale, aga nädalavahetustel on alati kodus. Katrin on siiralt sinisilmne, ta ongi elus olnud vaid kahes suhtes ja petmisega pole ta iial kokku puutunud. Ta usubki, et kui kaks inimest saavad kokku ja loovad pere, siis kestab see igavesti. Tema maailmapildis pole kohta mehel, kes kõrvalt teise naisega magab.

Äkki tuleb armuke suhtele kasuks?

Mõtlesin siis, et äkki räägin ikka Markoga, aga pole julgenud seda siiani teha. Ma nii kardan, et äkki just minu järgmised käigud rikuks asjad veel enam ära. Äkki ongi truudus juhuse puudus ja kõik inimesed petavad. Üldiselt Marko ja Katrini suhe toimib ja nende lapsed kasvavad usalduslikus keskkonnas. Nad on nii rahulikud inimesed, et ma ei tea, et neil oleks ükski suurem tüli olnud. Äkki ongi Katrin liiga rahulik ja Markol on kõrvalt ellu särtsu vaja?
Võin endale lõputult seda seletada, aga tunnen end siiski kehvasti. Äkki ma ikkagi peaks sekkuma ja emma-kummaga rääkima? Kui nad kunagi lahku läheks ja Katrin saaks teada, et ma kogu aeg kõrvalsuhtest teadsin, vaevalt ta mulle andestaks.