Eesti klubielu: naised letis, mehed jahil
Mind on alati hämmastanud naistekari, kes tasuta sissepääsu korral juba varakult klubi ukse ette sädistama lendab, ühe seelik lühem kui teisel. Kas nad arvavad tõesti, et neile tagatud tasuta sissepääs on mingi auväärne privileeg ega taipa, et neid meelitatakse sinna vaid selleks, et mehed raatsiksid pileteid ja kokteile osta ja klubi käivet lakke tõsta?
Muidugi on tasuta sissepääsud toredad, kuid minus tekib küsimus — miks siis ainult naised? Naised kolmapäeviti tasuta Hollywood`i, naistele sissepääs enne südaööd tasuta… Kas siin pole siis tegu soolise diskrimineerimisega? Jah, mida rohkem on naisi, seda enam lekib klubisse ka isaseid, kes naisi meelitades baari kassat täidavad… Mu sõber ütles, et suuremal meestekambal on vahel kombeks saata klubisse n-ö sonar: mees, kes läheb vaatab, kas klubis ikka jagub piisavalt ilusaid tibisid. Mida rohkem naisi (ja vähem hilpe) seda tõenäolisemalt ostab ka ülejäänud seltskond piletid, et siis jahile minna. Kui naistekari näib napiks jäävat, siis liigutakse oma sonariga parematele jahimaadele.
Minul ajab see südame pahaks — tegu on konkreetse lihaturuga ja loomulikult saabki turul vaid kaup tasuta vedeleda ja mida rohkem ahvatlevat kaupa, seda enam näljaseid kliente, kes on valmis maksma. Miks naised end ei austa, kinni ei kata ja mõnele viisakamale üritusele ei suundu? See ei saa olla normaalne, et naine tunneb end ilusa ja tahetuna vaid siis, kui ta seelik nabastki kõrgemal on ja mõni tumedavereline Ricardo talle õhtu otsa jooke välja käristab. Minus hakkab vaikselt tekkima hirm, et eesti naised pole välismaal enam tuntud oma ilu, vaid hoopis kättesaadavuse ja äraostetavuse poolest...
Minu meelest on selline Eesti klubikultuur lihtsalt õõvastav. Naised laovad end letile ja mehed lähevad valima. Juttu pole enam isegi leti tagant valimisest, nüüd võib juba näppida, käppida ja läbi ka proovida. Öäk! Mina parem maksan ise oma pileti ja kokteili eest ning jätan oma keha sellele mehele vaatamiseks, kes seda ka väärib.
