Näited eesti mehe mühaklikkusest:

1. Käruga liiklevaid emasid ei aidata ühistranspordis. Ei aidata käru sisse ega välja tõsta ega liiguta käru koha pealt eest ära.

2. Uks lastakse pigem nina ees kinni kukkuda kui hoitakse lahti.

3. Ühistranspordis ei paku mehed naistele istet, pigem okupeerivad ise esimesel võimalusel vabaks jääva koha.

4. Kontoris mööda pikka koridori jalutades ei ütle just mehed tavaliselt tere, kuigi kohtun nende samade inimestega absoluutselt igal tööpäeval.

5. Kui toidupoes on pikad järjekorrad ja avatakse veel üks kassa, tormavad just üksikud nooremapoolsed meesterahvad oma õlle ja suitsupakkide eest tasuma, lükates oma tormijooksuga lapsevankrid ümber ja astudes väikelastele peale. Neil on täiesti ükskõik, et maailmas on peale nende veel palju neist kiiremini koju või poest välja jõudma peavaid inimesi.

6. Naisele ukse avamisest ei ole üldse enam mõtet rääkidagi. Pigem on tänapäeval juba vastupidi — ebamugava olukorra ära hoidmiseks teevad naised ise meestele ukse lahti ja lasevad nad esimesena sisse. Eriti on seda näha teatris.

7. Õhtul pubis või klubis tullakse tutvust tegema eriliselt labaste „vaimukustega“. Ja alati purjus peaga. Kainena ei vaadata otsagi, aga täis peaga ollakse sellised elumehed, et hoia ja keela.

8. Alkohol on üldse märksõna, millega võib eesti meest pealaest jalatallani iseloomustada. Õllekõht. Viinahais. Okseloik põrandal. Pehme keel, sassis sõnad. Meeletu joomine käib igal nädalavahetusel ja esmaspäeval ei mäleta keegi, mis laupäeva öösel juhtus. Kui see ei ole mühaklikkus, siis mis üldse on?

9. Seksism ja ahistamine tööl. Õudselt kõvad mehed on need, kes teiste kuuldes kommenteerivad ja patsutavad naiskolleegide tisse ja tagumikke, loobivad alandavaid kommentaare naiskolleegide töövõimekuse ja oskuste kohta ning soovitavad neil pigem koju pliidi juurde minna.

10. Palgalõhe. Palgalõhe on otsene mühaklikkuse näide — meeste tahtmatus tunnistada, et naised on sama palju väärt kui mehed ja nende tööpanus on meeste omaga võrdne.

11. Kui paljud isad haige lapsega koju jäävad? Isad ei taha ise, sest „laps ja kodu on naiste teema“ ning kui isegi tahaksid, siis meessoost ülemus ei lase, sest „laps ja kodu on naiste teema“.

Äkki nendest näidetest piisab?