Eesti-vene perekond: miks ei võiks laps kodus vene keeles rääkida?
Mina nimelt olen eestlane, mu mees venelane. Võite meie perekonda vihata, aga mu mees räägib eesti keelt väga kehvasti. Pole lihtsalt külge jäänud, käis isegi mingil kursusel, aga praktikat eriti pole. Ta töötab ühes firmas, mis toob tehnikaseadmeid Venemaalt siia, pidevalt asjaajamised ka Moskvas. Eesti keelega puutub mees kokku üliharva. Nii ongi kujunenud, et kodus olen alati mehega rääkinud pigem vene keeles. Tööl ja sõpradega kohtudes nii ehk naa suhtlen eesti keeles, miks mitte hoida ka vene keele oskust. Mu vanemad on seda alati vihanud, teeksin kui midagi keelatut.
Samas saan muidugi aru, et nemad kasvasid Nõukogude ajal, millest ka vimm venelaste vastu. Mu vanemad ongi sellised, kes valivad isegi EKREt, kuna ei salli midagi, mis teistsugune. Kooseluseadus on nende jaoks nõme, pagulased tuleks piiri taha jätta ja venelased võiks ka riigist välja saata. Ma ei oska end nende mõttemaailmaga siduda, aga üritan olla tolerantne.
Issiga räägib vene keeles
Minu kodus on kõik hästi ja panustame oma mehega mõlemad samamoodi riigikassase kui kõik teised kodanikud, kes tööl käivad ja makse maksavad. Neli ja pool aastat tagasi sündis meil pisitütar Maria. Olin päris pikalt mures, kuidas meil kodus keelega hakkab olema. Ei saa ju nii, et minuga räägib eesti keeles, papaga vene keeles. Aga kukkus ikka nii välja, et ega siin polnudki vaja väga planeerida. Ikka kujunes kodukeeleks pigem vene keel. Lapsed õpivad väga kiiresti, neile jääb kõik külge. Loomulikult ei taha ma, et ta oleks umbkeelne. Panime lapse eestikeelsesse lasteaeda ja ta räägib ka eesti keelt väga hästi. Kummaski keeles pole mingit aktsenti.
Tean, et paljud mu tuttavad eesti pered on pannud lapse just vene lasteaeda, et oleks kaks keelt. Ja muidugi, kui näiteks lapsega koos käin mõnel sõbrannal külas, siis räägin lapsega eesti keeles. Meil pole kunagi tekkinudki küsimust, kas selles midagi kummalist või mitte. Ma muidugi vargsi loodan sedagi, et mees kunagi eesti keele ära õpib, aga ta elab siin juba nii kaua, et tundub, et see rong on ikkagi läinud.
Ei taha, et tütar kõiki vihkaks
Tütar läheb mõne aasta pärast kooli, siis paneme ta kindlasti eesti kooli. Ta käib praegu ka tantsutrennis ja sealgi kõik kaaslased eestlased. Ta on minult ka vahel imestusega küsinud, miks teised lapsed tema ümber vene keelt ei räägi, olen kuidagi üldiselt seletanud. Küllap ta kunagi sellest täpsemalt aru saab. Ennekõike tahan ma oma tütrest kasvatada tolerantse kodaniku. Ma ei taha, et ta vihaks homosid, pagulasi ning venelasi. Me kõik peame seda sama riiki jagama ja viha ei vii küll elus edasi.
