Elu koos joodikuga ehk kuidas temast lahti saada?
Viimane rekord oli juua 13 päeva jutti, siis lasin politseil ta ära viia. Muidu ju poleks probleemi, kui joob, aga ta ei maga öösiti. Ta “tiksub” ringi, sõimab öö läbi kedagi (kes seda teab, keda), suitsetab toas, kuseb aknast välja (aken asub tänava poole ja elame suht tiheda liiklusega asukohas), vahest on ka agressiivne. Põhimõtteliselt magada ei saa, mina ega mu laps (kes on 7-aastane ja käib koolis).
Mees töötab välismaal. Käis korra kodus, siis oli ta isa nii korralik, et sõnu lihtsalt pole. Kui mees läinud oli, oli järgmine päev täiesti kooma joonud. Eile olin 4 tundi kodust ära ja vana oli suutnud end jälle nii täis juua, et isegi liikuda ei suutnud. Kutsusin talle politsei öösel kella ühe paiku, politsei ütles, et kui ta nii täis on, et liikuda ei jõua, siis ta pole ohtlik ja nemad teda ära ei vii. Ütlesin, et ta segab öörahu, aga sellepärast ei pidavat kedagi ära viima.
Mina olen nüüd “lõhkise küna” ees. Et siis parm joob ja teeb, mis tahab, mina aga magada ei saa. Kui olen üleväsinud, käivad mul krambihood. Kõige kurvem on, et müüsime oma korteri päranduse pärast maha ja investeerisime kogu raha selle praeguse maja remonti (et seda päriselt korda saada kulub ilmselt veel kaks korda sama palju). Ma veel mehele ütlesin, et paneme ikka panka sissemaksuks ja ostame normaalse maja (mitte remonti vajava). Mees aga tahtis täita vanaema viimset soovi: et maja säiliks ja et keegi selle korda teeks.
Nüüd ongi mul küsimus: kas on võimalik teda kuidagi välja tõsta? Oleksime nõus rentima talle korteri ja kulud katma. Tean, et naljalt ta ei lähe, kuna tema on endiselt arvamusel, et maja on tema. Võib-olla on võimalik see pension kuidagi hoopis ta poja pangaarvele saada? Pole raha, pole probleemi. Mingi lahendus asjal peab olema, ega me siis saa terve elu joodiku järgi elada. Äkki on kellelgi olnud mingi analoogne probleem ja oskab kuidagi aidata. Tal on ainult elamisõigus, kuid kommunaalkulud peab katma, seda ta loomulikult ei tee.
Mõtlesin, et äkki tuleks juristi poole pöörduda, kui ikka kulusid ei kata ja elada ei lase (politsei väljakutse iga paari päeva tagant) ja oleme nõus talle eraldi (elamisväärse loomulikult) elamise rentima oma kuludega…Kas see läheks läbi? Mis kõige lahedam asja juures on, on see et ta pole veel oma poega kasvatanud ka veel.
Kas mingi valemiga vanadekodusse ei saa panna? Oleksime nõus samuti maksma. Tal ju jalad läbi ja saab töövõimetuspensioni (see ongi see pension , mida ta maha joob). Tean, et tema tuttav saadeti ka vanadekodusse, kirjutas lihtsalt ühele paberile alla ja oligi tehtud. Täiesti isetoimiv ja teovõimeline mees. Jään ootama vastukaja!
Parastada ja mingit juttu teemal “kuidas te teete oma vanematele nii moodi” ma kuulata ei viitsi. olen ka inimene ja minul lapsega on ka õigus normaalsele elule. Joon ka vahest, kuid minu pärast pole veel kellelgi magamata öid olnud. Veel vähem lähen ma lolliks.
