“Minu tütar, kes on reaalainetes väga andekas, huvitus kõigest, lõpetas kooli hõbemedaliga ja kõik tõotas hiilgavat tulevikku," kirjutab ta. "Seejärel käis viis aastat ülikoolis ja kõik oli jätkuvalt okei kuid ta hakkas järjest rohkem “suhtlema” arvutiga. Viimasel ülikooliaastal oli teda juba raske arvuti ja nutitelefoni küljest “lahti haakida”. Ühesõnaga — oli tekkinud sõltuvus, millele järgnes raske depressioon.

See on ju kohutav nõiaring: sõltuvus tekitab depressiooni ja depressioon omakorda võimendab sõltuvust. Edasi juba paanikahood, siis antidepressandid, psühhiaater ja psühholoog… Ja nii vahelduva eduga aastaid.

Kogu pere kannatab meeletult, aga välja ta sellest tulnud ei ole. Alguses ei tahtnud kedagi ega midagi näha, ei tulnud voodist väljagi. Töökoht on tal siiski olemas ja õnneks paindliku graafikuga, nii et kui ei saa, teeb nädalavahetustel järgi.

Öeldakse, et tervenemine saab alguse sellest hetkest, kui inimene teadvustab iseendale oma probleemi, st sõltuvust. Tema aga vist ei teadvusta, sest peamine “sõber” on ikka arvuti ja nutitelefon.

Väga kurb ja lootusetu on seda vaadata, aga aidata oma last ei suuda, olen abitu.

Lapsevanemad, kes on sarnases olukorras olnud, andke nõu, kuidas oma last aidata.

Loe ka: