Kaaluprobleemidega hädas naine: kõik imedieedid ja kaalunõustajad on üks paras jama
Nüüd ütleks mõni tark kaalunõustaja, et ilmselt ma ei järginud menüüd. Oi, järgisin küll. Näiteks öeldi, et peangi rohkem lihatooteid sööma ja igasugu süsivesikurikkad maiustused välja jätma (selle ütlemiseks pole muidugi nõustajat vajagi…). Kokkuvõttes aga reageeris mu organism hoopis nii, et kogu aeg oli kõht küll täis, aga tundsin end halvasti. Sõin neli korda päevas ja määratud koguste põhjal, kuid olin närviline. Ka piimašokolaad ja jäätis võivad tegelikult organismile pigem ergutavalt mõjuda. Süües pidevalt puu- ja juurvilju ning liha, olin pigem närviline. Lisaks sellele piinasin oma elukaaslast, kuna mu põhijutud keerlesid söögi number. Kui tema tahtis kell 19 kinno minna, pidin ma vabandama, et kallike, ma sel ajal ei saa, pean ikka õigel kellaajal toituma. Muidugi on koostatud menüüs teatud rikkumised lubatud, aga end on võimalik hulluks mõelda. Kokkuvõttes jääb õige toidukord vahele ja lohutad end vastu ööd mitte isegi jäätise, vaid pitsaga.
Jõulutoit ei ajanudki kaalunumbrit üles
Toitumisnõustaja näpunäidete põhjal tegutsesin 2014. aasta lõpus. Kui siis jõulude ja aastavahetuse ajal endale midagi paremat lubasin, sain hiljem pahandada, et selline traditsiooniline verivorsti-praekapsa laud ikka ei sobi. Iroonia on selle juures see, et ma ei võtnud siis üldse kaalus juurde. Ma olin koos oma perekonnaga ja õnnelik, just stress võib minu puhul kaalu tõsta.
2015. aasta esimeses pooles lõin igasugu nõustajate nõuannetele käega. Miks maksan suured summad, kui nii paksemaks lähen? Stressi võimendas kallima ja sõprade kriitika. Nad imestasid, et miks ma proovin mingeid imenippe, kui nii kaalus alla ei võta. Loomulikult nad tegelikult mõtlesid, et olen ise rumal ega järgi reegleid. Järgisin! Ja kuidas veel. Nii otsustasin eelmise aasta kevadel proovida teisi variante. Trenn muidugi (kuigi see pole mu kõige tugevam külg olnud), aga erinevad lihavabad dieedid ja muu selline. Käisin isegi paastulaagris ning üritasin seda kombineerida erinevate veedieetidega, mille kõrvale sõin väga vähe. Nüüd oli mul pidevalt kõht tühi ja kuigi võtsingi kaalust alla, olin ikka närviline. Mingi hetk lõin käega ja üritasin taas normaalselt süüa. Organism oli vahepealsega aga nii harjunud, et ma võtsin vaid paari nädalaga viis kilo juurde. Masendusin veelgi ja asi läks vaid hullemaks.
Veganiks hakkamine rikkus mu tervise
Kuskil septembris otsustasin sõbranna eeskujul olla täiesti vegan. Ostsin endale igasugu kokaraamatuid ja tutvusin netiportaalides inimestega, kes nõuandeid andsid. Nö: ABC algajale veganile. Alguses mulle isegi meeldis, aga siis heitis elukaaslane taas ette, et olen liiga kinni toitumises. Mu põhijutt oligi, mida poest süüa osta ja pool päeva vaaritada, et siis korra süüa ja näljasena laua tagant tõusta. Kaal eriti ei alanenud, kuid rasvaprotsent läks veidi alla. Tekkisid aga muud mured — vererõhuga oli probleeme, mu nahk oli väga kuiv ning juukseid langes rohkem välja. Perearst pahandas, et pean korralikult piimatooteid sööma, ma ütlesin, et ei saa.
Lõin kõigele käega jõulude ja aastavahetuse ajal. Nautisin taas perekonna seltsis verivorsti, praekapsast ja kartuleid. Õhtu lõpetasin muidugi piparkookidega. Mis juhtus? Mitte midagi, ma ei võtnud kaalus juurde, aga tundsin mingit sisemist rahulolu ja elukaaslasega saime samuti jälle paremini läbi. Kui mõni annab uusaastalubaduse, et läheb trenni ja peab dieeti, siis mul on vastupidi. Aitab dieetidest ja katsetamistest. Kui üldse, siis trenni tõesti, aga toitumises ma end ei piira. Stressis üles-alla kaaluga inimene on kordades õnnetum kui pisut tüsedam inimene, kes on rõõmus, saab lähedastega hästi läbi ning tõesti naudib toitu.
