“Elame väikses alevikus, niinimetatud nõukaaegses kolmekorruselises “kolhoosimajas”,” kirjutab ta. “Naabritega on meil päris hea läbisaamine — ühised jaaniõhtud jne. Alates sõbrapäevast on ühe naabripere naispool justkui ära pööranud. Igal õhtul, kui mees nina korteri uksest sisse pistab, hakkab naine valjusti kisama: “Jälle sa raisk käisid oma l..i juures. Ütle, et sa sinna enam ei lähe…” Sellest on saanud justkui käibefraas, mida naine kisab õhtu jooksul sadu kordi ja nõnda juba kolm kuud.

Meie lapsed (8- ja 9aastane) on korduvalt küsinud sõna “l..s” tähendust. Ei oskagi neile seletada ja minu mees ähvardab juba politseisse avaldust kirjutama minna. Tegelikult pole vist põhjust, sest kella 23ks on ikka üldjuhul naabrinaise kisa vaikinud.

Joodikud nad pole, suhteliselt korralikud ja toredad inimesed, mees firmajuht jne. Ei tahaks valda ka kaebama minna. Ilmselt nad arvavad, et ei häiri oma arvete klaarimisega teiste õhturahu. Keegi naabritest ei taha ka midagi neile otseselt öelda. Kuidas oleks viisakas neid teavitada?”

Lugeja, anna nõu, kuidas sellises olukorras käituda.