Olen 24-aastane naine, lõpetasin sel aastal ülikooli, sain hea töö ja mõned järgnevad aastad oma elust planeerin pühendada karjääriredelist üles ronimisele. Mingeid armuasju ma praegu oma ellu ei vaja, sest tahan tööle pühenduda — küll olulised asjad eraelus tulevad, aga hiljem.

Mis mulle aga ei meeldi, on see, kui ma pean oma sõprade armuasjade pärast kannatama. Paljud mu sõbrad on paarisuhetes ja see on tore, aga ma üldiselt ei viitsi eriti nende probleeme kuulata, sest mul on praegu elus hoopis teised sihid.

Praegu planeerin aastavahetuse pidu. Meil oli varem plaan suurema seltskonnaga maale sõita, aga nüüd mitme inimese tööasjade pärast otsustasime, et teeme selle peo ikka linnas ära, natuke vähemate inimestega, sest osad otsustasid ikka kuhugi linnast eemale minna. Pakkusin kohe oma kodu, sest mul on üsna avar korter, kuhu me ilusti ära mahume. Kuna pidu toimub minu juures, siis tegin ise ürituse Facebooki ja saadan ise ka kutsed sõpradele.

Siin tekkiski probleem. Nimelt neist umbes kümnest inimesest, keda ma tahtsin peole kutsuda, on kahe puhul tegemist äsja lahku läinud paariga. Nad läksid lahku suure tüliga ja vihkavad üksteist, nii et on selge, et mõlemat kutsuda ei saa. Kui küsin teistelt sõbradelt nõu, siis nad ütlevad, et pean ikka ise otsustama, kumb mulle olulisem on.

Minu jaoks on see väga raske ja ka tüütu olukord — miks ma pean oma sõprade vahel valima? Nagu mina oleks süüdi, et nad lahku läksid. Raske on valida nagunii, sest noormees on mu kunagine klassivend, keda tunnen lapsest saati. Neiut tunnen selle noormehe kaudu, aga temaga tekkis väga hea klapp kohe, kui tuttavaks saime, nii et olen palju rohkem temaga suhelnud viimasel ajal (enne lahkuminekut). Kas see, et inimesed lahku lähevad, tähendab, et ka mina pean ühe inimese lihtsalt oma elust välja lõikama?

Mida teie minu olukorras teeksite, kuidas olukorra lahendaksite?