Tantsuaegsed naeratused, pilgud ja puudutused liitsid meid selliseks paariks, keda imetleti. Või õigemini — keda naised kadestasid. Näita mulle üht naist, kes ei tahaks tantsida? Ma ei mõtle karglemist ja üles-alla hüplemist (ka seda on teinekord vaja!), vaid tantsimist. Kus mehe üks käsi on ümber teie piha, kõht vastu kõhtu ja teises pihus on teie käsi — kas on mõni naine, kes seda tunnet ei igatse?

Meie kohta võib öelda, et tantsisime end mehega kokku. Aegajalt ta nurises, et miks peab kogu aeg tantsima, kuid siiski olime alati esimesed tantsupõrandal. Ei saa salata, et lisaks tantsule meeldis mulle asja juures veel üks tahk — tantsivat inimest imetletakse alati, ja mina nautisin, et mind imetleti. Tants tõi välja mu kaunima poole — mu säär oli pikem ja kael samuti. Armusin oma mehesse alati nende pidude jooksul, imetlesin oma tantsulõvi lusti ja galantsust! Me ei näinud kedagi teist, vigurdasime ja tegime piruette. Tants on omamoodi partneri proovilepanekute galerii. Sa pead valmis olema tema ootamatuteks pööreteks. Kui see toimib, toimib kogu suhe.

Kahjuks sai see tants ühel päeval otsa — jäin leseks. Juba viis aastat pole ma tantsinud — kellega või kus, see on küsimus. Ma ei suuda minna ööklubisse istuma või ootama jääda. Muidugi võib öelda, et mine sõbrannadega koos, tantsige, tühja need mehed… Jah, olen seda proovinud ühe korra, kuid ei, selline taktika pole minu rida. Tunnen ennast nendel hetkedel odava ja üksildasena.

Meie poeg õpib juba esimesest klassist alates kohustuslikus korras peotantsu, ja see on ilus. Korra aastas näitavad nad tantsusamme ka vanematele, mina näen temas loomulikult oma abikaasat, kes andis talle kaasa tantsugeenid. Küllap need on olemas, sest ma tean täpselt kahte sorti mehi — tantsijad ja mittetantsijad. Vahepealseid variante pole. Loodan, et minu pojast tuleb tantsiv mees. Naiste rõõmuks.

Istusime hiljuti sõbrannadega ühes Kreeta kuurorti tavernas. Meie pilgud olid terve õhtu suunatud tantsupõrandale. Seal tantsis üks saksa keskealine paar, kus pikk, umbes 50aastane mees tantsitas oma naist sellise hoogsusega, et me isegi ei varjanud oma imetlust. Nad teadsid, et me neid vaatame. Meie teadsime, et nemad teavad, et me kadestame seda naist. Et tal on selline mees, kes oskab naises esile tuua tema ilusama poole. Jah, ma kadestan neid paare, kes tantsivad läbi elu.

Usun, et tantsivad paarid jäävad kindlamini kokku. Neil on midagi, mida võõraga juba niisama kergelt ei teki. Ma ei vaata saadet „Tantsud tähtedega“, pole kunagi vaadanud. See pole loomulik tants, see on meeletu töö tulemus, millel aga, kahjuks või õnneks, pole tavalise Eesti mehe tantsuoskusega mingit pistmist.