Tuletame meelde eilset lugu: „Tänases perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge ja see võib mõjuda elatise maksjale demotiveerivalt ning tekitada rahalisi kohustusi, mida täita ei suudeta. Seega ei täida praegune miinimumelatis oma funktsiooni ega kaitse ka lapse parimat huvi,” märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt on minimaalseks elatise summaks pool lapse toimetulekupiirist (2018. aastal 84 eurot kuus).

Lugeja kirjutab:

84 eurot kuus. Kas te teete nalja? Ei ole ju võimalik, et sellist asja tõsiselt mõeldakse! Mees, kes on loobunud igasugusest vastutusest ja keda omaenda lapse käekäik põrmugi ei huvita, saab nüüd veel lihtsamalt oma kohustustest kõrvale hiilida? Kas päriselt on meie riigis nii palju inimesi, kes arvavad, et see ongi normaalne, et mehe vastutuse määr oma pere hülgamise eest on 84 eurot kuus??? Et teed lapse, paned käed taskusse, marsid minema ja sinu vastutus lapse üles kasvamise ja heaolu eest on 84 eurot kuus ehk vähem kui üks korralik talvesaapapaar?

Isegi praegune 250 eurot kuus on vähe, kui mehe reaalne palk on üle 2000 euro (ametlikult muidugi miinimum…). Sest mina olen see, kes hoiab, söödab, valvab, põetab, riietab, transpordib, lohutab, kallistab ja armastab seda last. Mina olen see, kes on haige lapsega kodus ja kaotab sellega suure osa oma palgast. Mina olen see, kes peab loobuma KÕIGEST — eraelust, lõbustustest, kinost-teatrist-kohvikust-reisidest, sest minu palk on niigi väiksem kui mehel, aga haige lapsega kodus olles kahaneb veelgi.

Minu aeg ja närvikulu loevad ka midagi, aga need, kes selle debiiilse seadusemuudatuse välja on mõelnud, ilmselgelt nii ei arva. Mul on kõrini sellest, et pidevalt käib üks nutt selle ümber, kui raske on elatise maksjatel. Veel rohkem kõrini on sellest, et nende elu peetakse tõsimeeli nii keeruliseks, et hakatakse vaeste õnnetute meeste heaks veel muudatusi tegema, et neil natukenegi kergem saaks.

Selle asemel, et mõelda välja süsteem, kuidas pere juurest ilma põhjuseta lahkujaid veel karmimalt karistada, et sellist mõtetki neile enam pähe ei tuleks. Selle asemel, et oma lapsed unarusse jätnud isadele märku anda, et selline käitumine ei ole absoluutselt mitte mingil põhjusel okei. Selle asemel, et nende elu võimalikult keeruliseks teha ja kohtu kaudu määratav elatis nii kõrgeks keerata, et igal minemajooksval isal oleks vabatahtlikult lihtsam ja mõistlikum ilma kohtuta normaalses summas kokkuleppele jõuda. Selle asemel, et anda meie riigi maksumaksjaid kasvatavatele emadele märku: teie olete olulised, me näeme teie raskusi ja muresid ja me tuleme teile appi, sest laste kasvatamine on tähtis ja oluline töö.

Kõige selle asemel anname meestele täiesti selge sõnumi: mine lituta ringi, suva need lapsed ja mahajäänud naised. Nemad saavad 84 euroga kuus hakkama ja selle raha teenivad mehed päeva või isegi mõne tunniga. Aga emad peavad sellega terve kuu oma lapsi toitma, kasima, hoidma, põetama ja olema neile emotsionaalselt toeks nign selgitama, miks issi ära läks. Aga kõik see ei ole ju tähtis, peaasi, et ringihooraval mehel oleks hea ja lihtne elu!