Kuri mees: mul on sellest õrritamisest kõrini!

Naistekale kirjutas mees, kes... üllatus, üllatus!... ei saa enam üldse aru, mida naised tahavad.

Olen viimased kuus aastat elanud välismaal. Olen kolmekümnendate alguses vaba mees, suhet veel luua ei taha, harrastan juhuseksi nii palju kui õnnestub. Seda muidugi turvaliselt. Olen nüüdseks pea pool aastat taas Eestis elanud ja mulle tundub, et siin on naised kahepalgelisemad kui mujal maailmas. Lähen välja, tutvun naisega, flirdime, joome, naerame, puudutame. Siis on ühtäkki kell juba sealmaal, et peaks kuhugi edasi liikuma. Küsin, kas läheme minu juurde või tema juurde — kõik signaalid on mulle öelnud, et see õhtu peaks lõppema kuuma, kohustustevaba seksiga. Aga oh ei! Naine tõmbub endasse, mängib solvunut ja kihutab minema. Mida ma siis tegema peaksin? Kohe tutvudes uurima, et kas pärast seksiks läheb? Ma olen harjunud, et kui saan naisega tuttavaks ja ta üsna varsti juba vastab mu puudutustele ja suudlustele, on ta valmis ka enamaks. Aga tundub, et Eesti naistel on mingi hoopis teine loogika. Mul on kõrini sellest,e t naised muudkui õrritavad, aga kätte ei anna. Päriselt ka, mida te siis ometi ootate mehelt, kellega õhtul klubis tuttavaks saate?

No nii, naised, kirjutage siis Naistekale, mida te ootate — äkki saame seda vaest mehepoega aidata.