Ma saaks aru, kui sõna võtaks vaid eksperdid — reklaami- ja kommunikatsiooni valla teadurid, sotsioloogid jne — ent artiklites ja sotsiaalmeedias torkavad aruteludes silma 20ndates turundus- ja PR-tšikid, kes ise vastavad ju kõikidele stereotüüpidele. Nad ei käi naljalt ketsides, sest see oleks matslik ja nemad pole mingid rumalad hipsterid. Kallid käekotid, kingad, prillid… Loetelu võiks jätkuda. Ma ise paraku nende kategooriasse ei kuulu, mistap ei oska ka firmamärke ja viimaseid moelaineid üles lugeda.

Huvitav on seegi, kuidas sotsiaalmeedias arutlevad teema üle eriti agaralt inimesed, kes üritavad nii pealiskaudsust sisukusega varjata. Tuuakse võrdlusi eelmise sajandagi, räägitakse stereotüüpidest ja naise kuvandist. Seda kõike paari lausega ning korralike argumentideta. Wannabe-feministid, kes ei tea googeldamata, mida feminism kui selline üldse tähendab. Üks mu tuttav postitas viite ühele artiklile ja lisas vaid lause: „Ma olen sõnatu. Pole artiklile midagi lisada”. Mis ta sellega mõtles?

Mis on asja juures kõige vastuolulisem. Kampaania ei töötanud nii, kuidas pidi, ometi võib see kokkuvõttes olla ikkagi veski kingapoeketi veskile. Boikotiga ühineb ilmselt käputäis inimesi, teiste jaoks on ABC King veelgi enam silme ees. Talvehooaeg läheneb, kuskilt peab ikka uued talvesaapad ostma.