Vautšeriga on võimalik kõige kohutavamat teenindust saada isegi muidu lugupeetud ja justkui kvaliteetsetest ilusalongidest. Tänane juuksurikogemus ühes pealinna salongis oli muidugi tippude tipp ja seetõttu otsustasingi kirjutada. Esiteks tekkis segadus mulle aja broneerimisega. Leppisin kokku üheks päevaks ühe kellaaja. Mõnda aega hiljem helistati tagasi ja teatati, et see aeg ikka ei sobi, teeme järgmisel päeval. Ütlesin ajad, mis mulle sobivad, juuksurile sobis ka, muutsime broneeringu ümber, kuigi juba sellest suhtumisest jäi suhteliselt kehv mekk suhu — ei ühtegi vabandust segaduse pärast?! Jõudsin kokkulepitud päeval ja ajal salongi kohale, et teada saada, et eelmine klient oli hilinenud ning minuni jõuab juuksur „umbes viie minuti pärast“. No okei, viis minutit pole hullu, aga muidugi sai viiest viisteist. Muidugi olin pahane — 15 minutit on päris pikk aeg ja teadsin juba siis, et mu hilisemad plaanid lendavad vastu taevast. Juuksur ei teinud teist nägugi ja mingit vabandust loomulikult taaskord ei tulnud. Värv sai mulle lõpuks pähe, juuksur võttis teise kliendi ette ja unustas mind täiesti, värv oli peas 15 minutit kauem kui tavaliselt. Lisaks juustest ilma jäämise hirmule olin salongi jätnud juba pool tundi lisaaega! Loomulikult tuletasin oma olemasolu meelde ja ütlesin, et ma päris süsimustade juustega ei soovi ka salongist lahkuda. Ei midagi, teise kliendi juuste sirgendamine oli märksa olulisem. Kui lõpuks kord minu juustepesu kätte jõudis ja ma peadpidi kraanikausis oli, küsis juuksur: „Miks te oma tavalise juuksuri juurde ei läinud? Tahtsite raha kokku hoida või?“ Mul jäi suu ammuli ja selgitasin, et tahtsin kodulähedasele salongile võimaluse anda. „Nojah, aga teil on ju niigi vautšer, võiks vähe viisakamalt suhtuda siis,“ nähvas juuksur ja tuletas meelde, et ta tegi niigi mulle HEATEO, sest võttis mu vahele, sest mulle muud ajad ei olnud sobinud. Tuletasin talle omakorda meelde, et kui ta poleks neid aegu pakkunud, poleks ma endale sobivat ka võtnud ja küsisin, et kas vautšerikliendid ei väärigi siis täisteenindust? Selle peale teatas neiukene, et kui head teenindust tahta, võiks minna sellisesse salongi, kus juukselõikuse eest küsitaksegi 100 eurot, mitte vautšereid osta. Oleks talle veel paar krõbedamat sõna vastu öelnud, aga juuksed olid veel kuivatamata ja neiu teadis kääride asukohta — ei tahtnud riskima hakata … Võite isegi arvata, et sõpradena me lahku ei läinud ja ühtegi head sõna mul selle koha kohta öelda ei ole.

Minevikust meenub veel kord, kui massaaživautšeri eest tehti kogu keha massaaži ilma õlita (jah, see on võimalik!), kehahooldust tegi kosmeetik, kes käis vahepeal suitsetamas ja haises pärast nii jälgilt, et mul läks süda pahaks, ning pediküüri eel ei desinfitseeritud eelmisest kliendist räpaseks jäänud töövahendeid enne minu palumist.

Samuti olen mitmes toidukohas kogenud, kuidas teenindajad omavahel itsitavad või silmi pööritavad, kui vautšerid letti lüüakse — jälle mingid „rotid“, kellel täisteenuse jaoks raha pole, neid ei peagi viisakalt kohtlema. Nende tellimused unustatakse või tuuakse lauda kõige viimases järjekorras, prae juurde kuuluv leib on kuivanud ja joogiklaasid räpased. Teenindajad ei ütle tere ega head aega, ei viitsi kordagi söömise jooksul kontrollida, kas kõik on hästi ja kas saab midagi juurde tuua ja igast nende liigutusest kuvab läbi suhtumine, et sinu, roti, jaoks me küll pingutama ei hakka. Viimane kord ühes Raekoja platsil asuvas restoranis kuulsin teenindajaid raskelt ohkamas: „Jälle mingid vautšerid tulevad, paneme nad sinna kõige tagumisse ja pimedamasse nurka. Palju õnne meile, mingit tippi nagunii ei tule, mõttetu…“ Kullakesed, sellise suhtumisega pole teil iialgi lootust tippi saada, see tuleb ikka välja teenida.

Portaalidesse pakkumisi üles panevad firmaomanikud ja FIEd võiks lõpuks aru saada sellest, et see, et ma ostan vautšeri, ei tee minust teisejärgulist klienti. Ma ostan vautšeri sellepärast, et teie olete andnud mulle võimaluse oma teenuste või toodetega soodsama hinnaga tutvuma tulla ja ma olen otsustanud seda võimalust kasutada. Ma olen klient hoolimata sellest, et tarbin teenust poole hinnaga!!! Kuidas te ei mõista, et sellest, millise kogemuse ma saan, sõltub see, kas ma tulen teie juurde üksi või koos sõpradega tulevikus täisraha maksva kliendina tagasi? Loomulikult ei tõsta ma jalga ühtegi asutusse, kus minusse suhtutakse kui vaesesse rotti, kes mingit austust ei vääri. Küll aga olen ma jäänud päris mitme asutuse püsikliendiks, kust olen vautšeriga saanud hea kogemuse.

Lugejad, kirjutage ka oma kogemustest vautšeritega — kas olete saanud pigem häid või halbu kogemusi?