Lugeja: emad näevad lahutuses ennast ainult märtrirollis ja nõuavad oma kannatuste elatisega kinni maksmist, aga lapse heaolu ununeb täiesti...

Alimentide teemale jätkuks kirjutas lugeja kommentaariumisse oma arvamuse sellest, miks isade ja laste suhted katkevad. Nii mõnigi ema võiks nüüd peeglisse vaadata ja mõelda, ehk on selles mõttelõngas tõesti tõetera sees...

“Asi ei olegi niivõrd lastes, vaid rumalates vanemates, kes ise käituvad lasteaia tasemel, oma egost ja tahtmistest lähtuvalt. Lapse saamise eesmärk on väga kaldunud isiklike soovide ja tahtmiste rahuldamiseks. Tihti tehakse ka haiget üksteisele läbi lapse.

Naine ei tohi ega saa kunagi eeldada ega nõuda, et lapse isa elaks elu lõpuni nüüd ainult teda orjates. See lõputu emotsioonide ja ohvrite rida peab ka aru saama, et igas suhtes on 2 osapoolt ja süüdi ei saa olla kunagi 1, kakelda ei saa ka üksinda — mõlemil laskub oma süü loos ja vastutus peaks jagunema ka 50:50, mdia emad ei taha jagada väga. Emad nõuavad ainult raha, et mehel on ainult kohustused, aga nendel endil õigused. Kohustused ja õigused jagunevad pooleks-saage sellest juba aru. Ei ole keegi emana lapse jaoks rohkem tegija kui isa ja vastupidi, laps vajab mõlemaid vanemaid ja lõigates teist inimest oma lapse elust välja, on egoistlik.

Kui olete enda lapsele valinud vale ema või isa, siis on ka see teie endi viga, ärge otsige süüdlast vaid teiselt poolt, aga selle rägastku käigus peate ise nüüd hakkama saama ja mõlemad lapse jaoks olemas olema.

Suures osas astuvad isad laste elust välja emade käitumise ja suhtumise tõttu ja laps kannatab, aga ema mängib suurt märtrit ja ohvrit. Vahetage hetkeks mõttes üksteisega kohad ja mõelge, kuidas te ise käituksite teise poole asemel antud olukorras. Ei tahaks need naised ise sentigi maksta kui nad ise peaksid maksma hakkama, aga nõuda on ju lihtne — raha, raha, raha, aga lapse vajadused ja heaolu on tagaplaanil, sest nähakse vaid enda ohvri rolli ja kannatusi ja mõõdetakse seda alimentidesse.