Näide: ema peab minema lasteaia koosolekule, mis algab kell neli. Töö on selleks ajaks tehtud, aga ülemus ütleb, et ei lähe sa kuhugi, mis sest, et lõuna vahele jätsid ja varem tööle tulid — tööaeg on viieni ja istud siin, kuni kell kukub! Suva need lapsed, pärast meilist loed, mida räägiti.

Näide: isal on töö, mida saab teha ükskõik millisest asukohast, vaja on ainult arvutit ja internetti. Aga ülemus ei luba tal kodust töötada ka siis, kui oleks vaja ema haige lapse juurest välja vahetada ja ise paariks päevaks koju jääda. Ema peab minema tööle, sest tööandja ei luba tal kauem kodus olla, ähvardab kohast ilma jätta, kui ema kohe välja ei ilmu. Hoolimata siis ametlikust hoolduslehest. Variant oleks, et isa teeb kodust tööd sel ajal, kui laps multikaid vaatab, aga isa ülemus keeldub kategooriliselt — tööd tehakse tööl.

Näide: töötajal on üks konkreetne ülesanne päeva jooksul vaja ära teha. See saab valmis kell kolm. Eelmised neli õhtut on ta istunud kella seitsmeni ja rabelenud. Ületunde ei tasustata, aga peetakse normaalseks. Aga viiendal päeval varem ära minna ei lubata, mis siis, et ülesanded täidetud. Tööaeg on viieni ja istud siin, kuni kell kukub!

Kõigis kolmes ettevõttes ei võimaldata ka haigena koju jääda, nõutakse kindlasti haiguseleh võtmist, aga töö peab sel ajal samuti tehtud saama. Ehk töötaja teeb poole väiksema raha eest sama töö ikka ära, olgu tal 40 palavik või jalaluumurd.

Kõik kolm töötajat on kirjutamas lahkumisavaldusi, sest sellistes tingimustes pole ju võimalik oma vaimset tervist stabiilsena hoida. Imestan pidevalt kahte asja: esiteks, et selliseid türannülemusi on nii palju ja teiseks, et nii palju inimesi on nõus veel nende heaks töötama.

Ma tahakski küsida neilt türannidelt, et kas te tõesti saate oma firmale meeletult kasu sellest, et inimesed lihtsalt istuvad ja vahivad oma arvutite taga mitte midagi tegemata, sest koju minna varem ei või? On see ikka tõesti väga kasulik ja produktiivne, kui lapsevanemad peavad iga kuu mitu nädalat olema haiguslehel selle asemel, et paar päeva kodus mudilast ravida ja siis täie võimsusega edasi töötada?

Ja siis me imestame, et meil on suur tööjõupuudus… arvestades palka, mida ollakse nõus maksma, ja arvestades suhtumist töötajatesse on minu meelest veel täielik ime, et üldse keegi on nõus veel tööd tegema.

Hea lugeja, kui sina oled sattunud mõne sellise türannülemuse ohvriks, kirjuta meile oma kogemustest aadressile naistekas@delfi.ee!