Lugeja: ka minu lastel pole vanavanemaid, aga mitte mu vanuse pärast, vaid hoopis seetõttu, et neil pole lapselaste jaoks aega

 (77)
Veel vastukaja 40ndates sünnitamisele
Lugeja: ka minu lastel pole vanavanemaid, aga mitte mu vanuse pärast, vaid hoopis seetõttu, et neil pole lapselaste jaoks aega
Photo by freestocks.org from Pexels

Meile kirjutas Mari, kes ütleb, et pole vahet, kas sünnitad 40ndates või varem - kui vanavanemad ei viitsi oma lapselastega tegeleda, siis pole ju vahet, kas nad on elavate kirjas või mitte ja vanavanemate aspekti ei ole mõtet hilisemas eas sünnitajatele ette heita. 40ndates sünnitamise miinuspool: mul on siiralt kahju, et minu neljal lapsel pole olnud vanaema ega vanaisa

See, kui sa sünnitad 40dates, ei tähenda, et su lastel pole vanavanemaid. Nad võivad olla aga ei pruugi. Samuti võib see, et vanavanemaid pole, juhtuda ka nooremate sünnitajatega. Sündisin siis kui mu vanemad olid üks natuke alla 40 ja teine natuke üle 40. Mu vanaisad old surnud erinevate tervisehädade tõttu ammu enne, kui mina päevakorda tulin. Küll oli aga mul kaks super ägedat vanaema, kes aitasid mul täiskasvanuks saada ja lahkusid siis.

Kui jõudsin oma pereni ning hakkasid lapsed sündima, siis vanavanemad olid küll olemas ja seda esimeses eufoorias, et uus status saabus. Pisikeste kasvades see aktiivsus kadus ning mingi hetk enam lapsi suviti enda juurde ei võetud. Kuigi seda tuge oleks väga vaja olnud. Nüüd on möödunud sellest head mitmed aastad ning oma pesamuna sünnitasin ma ka natuke enne 40dat. Vanavanematest on ühed lahkunud teispoolsusesse ning alles jäänutel ei ole aega lihtsalt olla vanavanem. Me saame kokku jõuludel ja sünnipäevadel, aga mu lastel ei ole vanavanemaid, kes õpetaks neile seda elutarkust, mis peaks tulema sealt poolt. Elu on selleks liiga kiire ja tihe.

Seotud lood:

Seega olen ma teadlik vastutusest, et kogu elutarkus ja väärtushinnangud, mis mu lapsed saavad, tuleb neile nende vanematelt. Samuti tean seda, et ma tahan olla kunagi Vanaema oma lastelastele, et mu lapsed oleksid nendest muredest vabad mida minagi kunagi tundma pidin. Ma harjutan end mõttega, et ehk kolm-neli aastat veel ja ma pean olema valmis selleks, kui tullakse ja öeldakse: sinust saab vanaema.
Mina olen õnnelik siis selle uudise üle, eluring saab otsast alguse ning oma rolli emana olen ma ausalt kandnud.

Kas aga ka praegused vanavanemad on õnnelikud oma uue seisuse üle, kui neil pole olnud aega oma lastelaste jaoks?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare