Siiamaani on enamus arvanud, et ikka naised on need, kes unistavad suurest armastusest ja perest ning mehed need, kes vaid kerget seksi otsivad. Nüüd siis tundub, et olukord on pigem vastupidine…

Asi nimelt selles, et ma olen vallaline naisterahvas, kel pole suhteks ei tahtmist, aega ega vajadust. Mul on karjäär ja sõbrad, ma ei tunne mingit soovi kellegagi pesa punuma hakata. Küll aga olen ma normaalne füüsiliselt terve noor naisterahvas, keda looduse poolt on õnnistatud (või siis karistatud) kõrge libiidoga. Jah, ma võin ju end rahuldada, aga lõppude lõpuks jääb sellest ikka väheks ning ma tahan meest.

Öelgem siis otse ja ilustamata — ma tahan k*ppi!

Viimased voodisuhted aga on näidanud, et kui mehega kord juba voodis oled olnud, on ta sinu küljes kinni nagu takjas ja räägib suurest armastusest. Muudkui helistavad ja tahavad kokku saada ja…No kuskohast ma pean leidma inimese, kellega lihtsalt seksida, ilma et ta minusse armuks ja edaspidi koos tahaks olla? Miks ma ei võiks lihtsalt seksi saada?! Miks see nii keeruline peab olema?

Ei tea, kas peab end üles pooma või hakkama supi sisse poetama miskit tabletti, mida vanasti Vene kroonus jagati, et meestel seksinälga poleks…