Imelik on see, et naised räägivad, et sünnitamine pole nende kohus. Et ise tean mis teen. Samas kui on jutt kaitseväes teenimisest, siis mees, kes ei taha minna on luuser. Ma nüüd ei saa aru. Ise käisin omal ajal kaitseväes ära, aga samas ma ootaks küll, kui mingi noorem mees läheks selle teemaga Euroopa kohtusse välja. Ei saa ikkagi olla nii, et ühele soorollile on olemas kohustus relvaga riiki kaitsta, samas teine osapool, kes nõuab pidevalt võrdsust, vaikides sellest teemast eemale hoiab.

Asja teeb veel kentsakaks see teema, et omal ajal teadsin tütarlapsi kes oleks hea meelega läinudki kaitseväkke, aga lihtsalt nad pidasid seda imelikuks. Nimelt minna vabatahtlikult. Ei tea kas nende seisukohad on tänaseks muutunud, kuid tollal seletasid nad, et see võiks olla kas mõlemale poolele kohustuslik või siis vabatahtlik mõlemale soole. Alles siis tunneks nad võrdset kohtlemist. Ma saan sellest loogikast isegi aru. Ja seda enam ma tahaks küsida, nt Marianne Mikkolt. Miks meil on kaitseväe teenistusega sugude vaheline ebavõrdsus? Tänapäeva kaitseväes saab naine edukalt hakkama ka füüsiliselt. Iisrael on seda ammu tõestanud. Seal on naistel samuti kohustus sõjaväes teenida.