Mäletan aega, kui mõtlesin jääpurikaid vaadates, et "oh, kui ilusad need ikka on". Lausa ootasin seda aega, mil need taaskord majasid kaunistama hakkavad. Aga täna mõtlen teisiti: täna tahaks kogu aeg kätega oma pead katta, et ükski neist mulle pähe ei kukuks.

Ja seetõttu olen muutunud äärmiselt ettevaatlikuks: hoian end võimalikult eemale, jooksen viimases hädas kasvõi kiiresti nende katuste alt kiiresti läbi, käed kaitseks pea peale asetatud.

Praegu on olukord kuidagi eriti nadi, jääpurikate eest hoiatuseks on küll majade najale pandud puunotid, aga mis neist kasu on, kui kõnniteed on nii lund täis, et mul ei ole ka kuskil mujal kõndida võimalik? Päris lumehunniku otsas ju ei roni. Ise olen siis nii mõnigi kord näiteks Kalamajas keset autoteed kõndinud ja kui mõni auto tulebki, siis lihtsalt laiutan käsi, osutan jääpurikatele ja lumehunnikutele ning jalutan edasi.

Mis seal ikka, kõiki jääpurikaid ei saagi alla toksida, aga teed võiks puhtad olla, et jalutada oleks ohutum. Või kinkigu linn kõigile kodanikele kiivrid!

Lugejad, avaldage arvamust, kas ka teie kodukandis on palju ohtlikke jääpurikaid ja mida võiks kohalikud omavalitsused teha, et jalakäijatel oleks ohutum liikuda?