Lugeja: saan täitsa aru neist meestest, kes on sõbrapäeva eel kohutavas stressis, sest neilt hakatakse ei tea mida nõudma

 (47)

Lugeja: saan täitsa aru neist meestest, kes on sõbrapäeva eel kohutavas stressis, sest neilt hakatakse ei tea mida nõudma
Pilt on illustreerivPanthermedia, Scanpix

Mida aasta edasi, seda enam ajab igasugune pealesunnitud pühade pidamine naerma.

Mäletan aega, mil sõbrapäev tõepoolest oli oluline, aga see jäi umbes seitsmendasse klassi, kui üritati oma silmarõõmudele salaja südametega kaarte sokutada, tehti niisama tünga-armuavaldusi ning peeti ranget arvet, kellelt kaardi said ning kes on seetõttu tõeline sõber. Mingisugune „I love you“ kirjadega karvaste loomade fänn pole ma aga kunagi olnud ja selliste kingituste puhul on väga suur oht alt minna, sa pead olema absoluutselt kindel, et teisele inimesele see meeldiks, vastasel juhul on üks läila ja lausa ebameeldiv žest. Üks mu sõbranna sai ühelt tollaselt peikakandidaadilt just seesuguse loomakese ning oli sügavalt hämmingus, kuidas selline asi sai juhtuda. Ilmselgelt ei olnud peika aru saanud, kellega ta kurameerib ja sõbranna tõlgendas seda kinki hoopis huvipuuduse ning kokkusobimatusena.

Loe veel

Samas ma mõistan, et sõbrapäev ning muud sellised kommertslikud lilli ning komme kinkima sundivad tähtpäevad on paljudele inimestele väga olulised. Noortest saan ma aru, neile on kõik välispidine hirmus oluline ning eks sõbrapäev just sellele sihtgrupile mõeldud ongi, aga on ka palju juba täiskasvanud inimesi, kes oma ebakindluses vajavad pidevat tõestust teise tunnetest ning solvuvad sügavalt, kui neile uhkeid žeste ei tehta. Sõbra- ja naistepäeval käib Facebooki seintel suisa võistlus, kelle „muska“ on kõige ägedama kingituse teinud, kõige suurema lillekimbu ja kommikarbi toonud või kallisse kohta sööma viinud. Ja võib arvata, et need naised on endast väga väljas, kui nad seda kõike ei saa, sest järelikult mees ei armasta. Tean üht naist, kes on juba kolmekümnendate keskel, pealtnäha väga enesekindel ja tasakaalukas, aga iga oma peigmehe paneb rängalt proovile, sest tal on tarvis kogu aeg tunda, et teda armastatakse. Siia kuuluvad ka kallid kingitused ja hirmsad tülid, kui mees ainult lillekimbuga tuleb, mitte uhkete pakkidega. Saan täitsa aru neist meestest, kes vastavate tähtpäevade eel kohutavas stressis on, sest neilt hakatakse jälle ei tea mida nõudma. Mitte et ma ütleksin, et pole tore lilli ja kinke saada, aga see pole minu jaoks absoluutselt primaarne, ma hindan huumorit, turvatunnet ja lihtsat igapäevast hoolimist enam kui suuri žeste. Ka teeveerelt korjatud kimp põllulilli on üliarmas ja isegi südamlikum, kui kuitahes suur kimp poeroose. Aga kõigile oma, eksole. Mõnele selline kommerts meeldib ja teine ei mõista ning ainult naerab näkku.

Mõnikord aga läheneb ka kaubandus sõbrapäevale humoorikalt, mitte võltsläägelt. Kõikide nende „kujunda kallimale südametega kruus“ ja „laulev kaisumõmm“ ja „sinu pildiga võtmehoidja“ pakkumiste vahele kukkus mulle just postkasti Prisma infoleht, millelt sain lugeda, et sõbrapäeval on neil soodustus kommidele ja kondoomidele. Naersin mõnuga. Keegi võiks veel reklaamida lilli ja libestit, siis oleks eriti asjakohane. Kujutan ette neid „vaadake, mida minu muska mulle tõi, oi, ma olen õnnelik naine“ postitusi Facebookis.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare