Lugeja: tahan jaanipäeval üksi olla, aga sõbrad ei saa sellest aru ning pressivad end peale
Tunnen sel aastal, et ei taha jaanipäevaga kohe üldse tegemist teha. Iga aasta olen olnud mina see, kes korraldab enda suvilas sõpradega ühe toreda peo. Olen alati hoolitsenud söögi, joogi ja magamisvõimaluste eest, kandnud hoolt, et kõigil oleks lõbus ja tore. Nüüd tunnen, et olen väsinud ja tahaks sel jaanipäeval suvilas perega rahulikult puhata ja mitte kellegagi kokku puutuda.
Nädalavahetusel ummistus mu meilboks kirjadest ja telefon kõnedest ning sõnumitest, et mis kella paiku kõik sel laupäeval meie suvilasse sõita võivad. Saan aru, et meie tore jaanipäevatraditsioon on tõesti igal aastal samas kohas toimunud, aga ehk on aeg muutusteks? Ütlesin siis ka kõigile, et seekord meie juures pidu ei toimu, kuna tahan võtta selle aja puhkamiseks. Tahan lülitada telefoni välja ja olla kõigist ja kõigest eemal. Vastuseks sain solvumise ja küsimused, et kuidas siis nii? Et ehk puhkan siis nädalavahetuse ja 23-ndal tulevad kõik ikka meie hoovipeale pidu ja pillerkaart pidama.
Ma olen juba lootuse kaotanud. Ükskõik, kuidas ma ka seletan, ikka saan vastuseks nahaalse: “Ära nüüd pulli, teeme ikka pidu, nii tore ju!” lause. Mõtlesin ka variandi peale suvilast lahkuda ja perega kuskile spaasse sõita, aga kardan, et sel juhul mindakse isegi luba küsimata kohale. “Sest see on ju nii lahe koht, metsas ja järve lähedal — ideaalne jaanipäevaks!” Saan aru, et neil endal ei ole sellist toredat maakohta, aga see ei ole ju minu süü. Ja tegelikult eelistaksin ise ikka seal olla. Oma suvilas, oma perega. Rahulikult puhkamas.
Ma olen väsinud ja ei oska midagi teha. Palun andke mulle nõu, kuidas oma sõpradele selgeks teha, et tahan tõesti sel jaanipäeval üksi olla.
