Lugeja: tubli Evelin, las nad klähvivad! Nende pärast ongi meie riik selline nagu ta on!
Tähtsamatest uudistest aeg-ajalt ikka midagi kuulen. Viimane uudis, kus meie presidendiproua… noh pole vaja meenutada… oli liigutav ja pani lausa kirjutama. Sest kutsus mõtlema ja seisukohta võtma. Tundus, et ma mõistan väga sügaval tasandil, miks ta seda teeb, mida ta praegu oma elus tunneb jne. Ja tundsin ääretut solidaarsust inimesena, naisena ja ka astroloogilist “õelikku lähedust”.
Kujutan ette, millist lokku lüüakse ja vahtu keerutatakse (endiset ei loe uudiseid ega kommentaare) ja kui magus on see kont närida neile, kes närida tahavad ja täpselt teavad, kuidas teised peaksid elama (eriti esileedi), sest alati on närijaid — tehku siis esileedi mida tahes. Kes ei ole oma nahas ja elus rahul, pole seda kunagi ega kellegagi.
Nii palju või vähe kui ma meie esileedi tegemistest kuulnud olen, on need minu meelest olnud praktilised ja vahvad — täiesti “rahva emale” sobilikud. Aga see, kuidas käitub riigi esimene leedi inimese ja naisena, jätab transrasvade ilmselge ohtlikkuse ja magusaimagi kodukakukese kaugele varju. Talle ilmselt väga raskel perioodil elada sirge seljaga, trotsides avalikku (piiratud) arvamust, teades väga hästi, milline on häälekam osa meie rahvast… See on juba tase! On irooniline, et rahval, kes armastab nii palju vabadusest laulda ja jutustada, on sügaval geenides orjameel ja härrahirm — alati oleme me mures, mida teised meist arvavad, poeme nahast välja, et olla “väärilised” ja meeldida, midagi ära teenida, oma olemasolu õigustada. Nüüd aga tõuseb meie seast siiani vaikselt ja kombekalt riiki teeninud presidendiproua nagu särav koidutäht ja näitab Vabaduse Ideed! Seda ideed, mis on meis vaimsete olenditena kõigis sünnipäraselt olemas, kõrvuti armastusega. Mida aga vähesed julgevad oma teel kõige tähtsamaks seada. Mina näen, et meie esileedil on meile sõnum: “Olge vabad sisemiselt, püüelge selle poole, mis tundub teile hea, ärge laske ennast kõigutada ja väänata!” Sest me oleme tulnud siia imelisse maailma eneste pärast ja mida paremini meil läheb, seda rohkem saame ka teistele anda.
Ka Evelin Ilves on eelkõige inimene ja naine, muud “pudinad” on teisejärgulised, tal on sünnipärane õigus õnnele ja vabadusele, kosmiline “kohustus” rikastada oma hinge rõõmuga. Tean, et ma pole ainus, kes talle selle saavutamiseks südamest vaprust ja jõudu soovib, olles pisut üllatunud ja heas mõttes jahmunud, et meil on nii võimas kuninganna! See, kui miski, on tõeline eeskuju oma rahvale. Kui meil oleks kuningriik ja mina kummardaja verd, kummardaksin maani ja ütleksin “On suur au olla Teie alam, Madame!” Sellel ajal ja selles kohas ütlen: “Tubli, Evelin, nii peabki. Kui kogesid seda, mis Sulle ei sobi, otsi seda, mis sobib ja mis Su õnnelikuks teeb. Las nad klähvivad, nad ei saa aru, et sellepärast, et-nad-on-sellised, ongi meie riik ja elu selline-nagu-on, sest kahjuks on mass see mis määrab. Võib olla oled Sina see, kes kaalukausse tublisti kõigutab, võib olla tänu Sinule lööb selja sirgeks nii mõnigi kannatav naine või mees. Võib olla räägivad kooliplikad : ” Evelin on nii lahe tšikk, täiega cool, ma tahaks ka suurena selline olla!”
Tormid on elus vajalikud aga küll see kaunis rahu ka saabub.
Tänan, Evelin ja kõike, kõike kaunist Sulle!
