Mihhail Lendur — Tuleb tunnistada, et ma ei imesta kommentaarides valitseva õeluse üle. Paistab, et Delfis kommneteerivad ilmsüüta, kristallpuhta südametunnistusega inglid, kes võivad teisi näägutada nende eksimuste pärast.

Mina ütleks, et me kõik oleme inimesed. Tahame parimat, aga välja kukkub tihti nii, nagu kukub. Kerge on hukka mõista, palju raskem mõista.

Kuigi ma ei tunne Kerttut isiklikult, pole kursis tema loomingu ega muude omadustega, siis minu arust tunnistab ta ise, et kahetseb oma tegu ja see on peamine.

Sõltuvused on rasked asjad ja nendega võitlemisel vajab inimene abi, mitte teiste parastamist.

Ühesõnaga jõudu Kerttule ja pea püsti, küll tuled välja sellest august!

ctrl — Missugune EMA riskib oma lapse eluga???

Kui paljud emad suitsetavad, riskides seeläbi oma laste eludega? Võrdlus ei ole muidugi üks-ühele, aga mõtlemisainet on…

Kui paljud liiklushuligaanid, kes on küll kained, aga riskivad hulljulgete möödasõitudega isegi juhul, kui kiirust samal ajal ei ületata? Neid ei pane keegi avalikku häbiposti.

Loetelu võiks jätkata…

Tahtmata Rakke tegu vähimalgi määral õigustada, viitan vaid sellele, et minu arust on üsna hästi aru saada, et Rakke pole selline inimene, kes põhimõtteliselt teisi vastutustundetult ohustaks, vaid nagu selgus ka kirjatükist — tegu oli õnnetu asjaolude kokkulangemisega, mis võib juhtuda meist kõigiga, ka sinuga ja teiste nn 100% alati õigesti ja eetiliselt käituvate inimestega. Kuidas sa hakkad käituma siis, kui jääd elu hammasrataste vahele, ei tea sa enne kui see juhtunud on…

Samas on tõesti kurb, et ta oma lapsega nii riskis; ja hea, et teelt maha võeti! Lugedes seda kirjatükki on näha, et ta kahetseb ja mõistab, et käitus valesti. Kõige kurvem on aga see, et asi avalikuks tehti! Arvan, et avalikustamine oli talle küll teenimatult suur karistus. Kes on need inimesed, kes esimesel võimalusel kohe kõrri kargavad ja inimesi “vaimselt tapavad”? Kas need on tõesti ilma ühegi veata inglid, et nagu ütles ka Jeesus: “Kes on patuta, see visaku esimene kivi!”. Tundub, et Eestimaal elab palju õilsaid ja patuta inimesi… Jõudu meile kõigile oma vigadest õppimisel ja teiste aitamisel!

Anita — Kerttu/Kadi, meil kõigil on väga halbu perioode ja hulle hetki ning me teeme asju, mida hiljem kahetseme ja tahaksime unustada. Sinu kirjutisest tuleb aga välja, et sa kahetsed peamiselt vahele jäämist, süüdistad kõike ja kõiki peale enda (sh oma last) ja ei saa tegelikult aru, kui tõsised tagajärjev oleks võinud sinu käitumisel olla. Istu korraks ja mõtle kasvõi selle üle, kuidas sa siis tunneks end, kui sa oleks avarii teinud ja sinu laps oleks viga saanud? Või sa oleksid kellegi, laps tagaistmel, alla ajanud? Püüa panna asjad enda jaoks fookusesse ja usu mind, enamus süüd on sul endal siin, mitte ühiskonnal, masul, lapsel, politsei, lapsel ja ei tea, kellel või millel veel.

ema kolmele — Hea, et sa endale oma alkoholiprobleemi tunnistad, sellega tuleb ka tegeleda. Küsimusi tekitab see, et kas su laps on siis pooleteise aastane või aastane… kirjutava inimesena võiks faktitäpsus küll harjumuseks kujuneda. Aga jutt oli iseenesest suht hale, hea näide sellest, kui hea eluga harjunud inimene  ühel hetkel endale enam harjumuspärast elustandardit lubada ei saa…nutt, hala ja depresioon. Inimesed peavad oma lastega palju keerulisemates olukordades toime tulema ja suudavad seda õnneks ka ilma alkoholita. Andestamatu on istuda joobes rooli, kuid mis toimub küll ühe naise peas, kes võtab sinna autosse oma lapse?! Ameerikas oleks jutt lühike, lastekaitse eraldaks lapse emast vähemalt kuni ema sõltuvusravi lõpuni. Pole poliitik ja teed NALJA oma raha eest? Seda küll aga inimene, kes kirjutab kolumne, viibutab näppu ja hurjutab teisi, võiks ise küll pisutki seaduskuulekam olla. Kõige rohkem kahju paistab siiski olevat sellest, et kellegi koputamise tagajärjel seekordne sõit vahelejäämisega lõppes ja sellest meedia kaudu avalikkus teada sai. Kõik roolijoodikud tuleb avalikustada !!!!