Meeleheitel naine: kust leida endale usaldusväärne ja eluterve mees?
Olen hilistes 20-ndates eluaastates naine. Aastake veel ja olengi 30. Ühesõnaga vanuses, kus tahaks luua pere, saada lapsi ja osta suur koer. Astuda uus samm elus edasi. Sõbrannadelgi on pered, mõnel juba lapski.
Olen alati teadnud, mida tahan elus saavutada. Kõik läkski loogilist rada pidi. Peale gümnaasiumi läksin edasi ülikooli, kus omandasin magistrikraadi, sain meeldiva töökoha. Kõik eluks vajalik on olemas. Ainus, mida pole, on oma pere. Ei ole mul siiani õnnestunud leida meest, kellega seda luua. Kui aus olla, siis pole mul seda võimalust olnudki. Ülikooli kursusekaaslasteks oli naistekari, töökohtadel, kus olen töötanud, valitseb naiste võim — suurem osa töötajatest on naised. Mehed on vanuses 50+ või on noored pereisad.
Mul pole elus palju suhteid olnud. Seda mitte sellepärast, et oleksin välimuselt krokodill või iseloomult madu. Vastupidi, mul on kena naiselik figuur ning ka oma auto ja elamispind. Ei ole ma „kinni“ oma kõrghariduses ja pole mul väga kõrged nõudmised. Arvan, et haritus on haridusest olulisem ja õhtuti ei võta kõrgharidust kaissu.
Loomulikult on mul sõbrad-sõbrannad, läbi kelle inimesed omavahel ikka tuttavaks saavad, aga nii kohatud mehi võib jaotada kahte gruppi — sõbrannade noormehed ja nende sõbrad. Nii sattudes ühte seltskonda selgub mõne aja pärast kurb tõsiasi, et ka sõbrannade noormeeste sõbrad on juba hõivatud ja mõnel on juba koguni laps(ed).
Sel hetkel, kui mind valdas täielik meeleheide, otsustasin teha julge sammu ja registreerisin ennast tutvumisportaali. Ei hellitanud suuri lootusi, aga ka minu tutvusringkonnas, mis pole just väga suur, on mitmel olnud õnne ja suhe on oma alguse saanud just sealt. Nii tekkisid ka minul ootused-lootused, et sealsed kasutajad on minuga võrdses seisus. Tahavad luua uusi tutvusi, aga kuna suured pidutsejad pole ja tutvusringkond on suhteliselt piiratud, otsivad abi internetiavarustest.
Otsustasin proovida õnne ja alguses suhelda internetis, siis saada kokku ja kui on klapp, siis otsustada, kas jätkata omavahelist suhtlemist ning millisel tasemel. Seni olen internetis tutvunud „üheöönaudingu“ otsijatega. Andes neile au, ütlen, et nad on otsekohesed: ei moosi kaua ja juba esimeses kirjas küsivad otse, kas nädalavahetusel on huvi kokku saada, et midagi „huvitavat“ ette võtta.
Ma ei otsi meest, kellel on uhiuus auto ja võimalus igal aastal puhata Tais — ma ei otsi sponsorit. Samas ei taha ma ennast väga odavalt “maha müüa“ ja ei näe ennast väga joomalembelise ja hoolimatu mehe kõrval (nagu enamus naisi ikka). Tahan saada tuttavaks usaldusväärse ja eluterve mehega, kelle väärtushinnangud on paigas ja kellega sobivuse korral saaks ehk leivadki ühte kappi panna.
Naised, kus teie loote uusi tutvusi meestega? Teie, kes pole perelõhkujad ega taha olla armukese staatuses?
