Mul on korralik töökoht, oma maja ja kaks last (3a ja 8a), kelle eest hoolitsen 2/3 kuust. Mis tähendab seda, et viin nad kooli/lasteaeda, pesen nende pesu, hoolitsen, et söök oleks laual jne. Kogu minu elu on üles ehitatud ekskaasa töögraafikule. Tööpäevad mis lõppevad 21.00 ja hiljemgi. Tööpäevad on ka nädalavahetusteti. Seega päris vaba päevasid on mul olenevalt kuust maksimaalselt 4tk.

Siit siis ka põhjus, miks leidisn minagi tee interneti tutvuste maailma. Ja kui kõrvale jätta see, kuidas iga liigutuse eest seal tuleb sul mingi maksumusega summa saata enne kui üldse tutvumiseks saab minna, siis hoopis teine teema on juba see, millist seltskonda sa seal kohtad.

Võibolla on kuskil olemas ka portaale, kus ei olegi ainult raha eest kohtuvad naised. Soovitan igalühel teha väike retk tuntumatesse portaalidesse ja püüda sealt leida neid, kes otsivad suhteid, mitte raha. Mõnel puhul ka vist teatud sorti perversset meelelahutust.

Igasugune usk naistesse kaob ära, kui vaatad, millises hulgas naisi, kes võiksid tööl käia või pere luua, on nõus nn sponsorile seksi pakkuma. Ehk kui leiaks sponsori, siis annaks talle paar korda nädalas seksi ja elu on lill. Aga ise tööle minna? Suuremad väärtused on kõik prügikastis?

Teine täiesti eraldi grupp on need, kes näiliselt on ikkagi suhete otsinguil ja kirjutavad oma unistustest, kodust ja lastest. Aga tõde saabub umbes viiendal kirjavahetusel kus tegelikult alles saadakse teada, kes kus elab ja mida teeb. Sest umbes siis tuleb esimene kord, kus mingil põhjusel on raha vaja küsida. Laps on ekskursioonil ja kaotas kaardi ära, koolis on vaja, aga pin kalkulaator on kadunud, tuleksin meeleldi külla, aga bensiini jaoks pole sentigi. Neid põhjuseid on ikka seinast seina, aga fakt on see, et need tulevad! Loll on see mees, kes neid uskuma jääb ja haletsusest või siirast soovist aidata maksab, sest reeglina seda raha ta rohkem ei näe. Mul on endalgi paar juhust olnud. Edasi on stenaarium vägagi ühene: alguses lubatakse et kohe kohe makstakse ja siis enam ei suhelda sinuga edasi kuniks lõpuks kaotakse täielikult. Ehk siis mingit suhet ei otsitud, leitakse lihtsalt heausklikke, keda annaks petta, andes lootust uue suhte leidmiseks.

Siis on sort selliseid, kes ilmuvad välja suvalistel hetketel ja soovivad kohtuda. Kirjutades öösel kell kolm pisut vigases kirjapildis, et on küll natuke napsune, aga nii väga igatseb kedagi, sest ta on täna nii kurb jne. Kõlab kuidagi nii, et läksin peole, ei leidnud, mis tahtsin, nüüd proovin veel kuskile sooja saada.

See on veel omaette teema, kus portaali pildil on ilus sale naisterahvas, kellel on töö ja auto ja laps on kena nagu muinasjutus, aga tegelikult on pilt viis aastat vana ja tööst jäädi loomulikult just ilma ning kaal tuli ka stressist. Aga selle liigsed 30 kilo saab ju maha võtta, ning laps, kes muidu oli nii tubli, on ka alles viimasel ajal kuidagi käest ära.

Peaaegu oleks unustanud naised, kes on eelmisest suhtest haiget saanud ja karistavad selle eest kogu ülejäänud maailma mehi. See on üsna segane seltskond ja neist ma soovitan küll suure ringiga mööda minna. Viimane selline nt pakkus mulle, et tahaks minuga last teha. Sest mul on nii ilusad lapsed. Pärast rasestumist lubas küll kohe ära kaduda ja notari lepinguga soovis, et saaks kirja pandud, et mina siis isana ei tohi lapse elus kuidagi kaasa lüüa. Ja kõige lõpuks teatas, et kuna temal on nii hullud mälestused oma vägivaldsest mehest, siis kogu protsess peaks olema kunstliku viljastamise teel.

Neid erinevaid käitumisviise on nii palju, et tekib küsimus, kus on siis need tuhanded üksikud, kes tegelikult otsivad suhet. Need, kellest kirjutatakse pikki artikleid. Kasvõi siis niipalju, et saada kokku ja vaadata, kas jutud ja tegelikus on sama.

Ma olen oma südames lootusetu optimist ja loodan ikka, et inimesed, kes kuulutavad, et otsivad kaaslast, seda ka tegelikult soovivad teha. Pean kahjuks tõdema, et kas minu liigne usk naistesse või siis tõesti ühiskonna väärastumine (kaaslane tähendab meest, kes seksi eest tasudes maksab mu arved) tekitab tunde, et lood sellest, kuidas kõik kohad on täis üksikuid, kes olgu siis teisel või kolmandal ringil loodavad leida enda kõrvale seda uut armastust, on lihtsalt müüt, mida toidetakse selleks, et portaalides oleks veelgi lihtsam uusi õnneotsijaid haneks tõmmata ja niigi kurbadest südametest murtud südamed saaksid. Nii on neid veel lihtsam petta.

Muidugi on ka minul omad soovid tulevase kaaslase suhtes. Ennekõike eeldan ma, et sama lihtsad elulised asjad on selles eas inimsel paigas.Töö ja kodu. Et ise enda ja oma lapse/lastega saadakse hakkama. Et koos olemine teeb mõlema elu paremaks ja lihtsamaks. Kas see ei peaks olema sponsori ja päris kaaslase vahe? Üks tuleb, raha taskus, ja nõuab siis oma. Teine tuleb, lilled pihus, ja koos vaadatakse, mida teha, et oleks elus rohkem värve. Austada tuleks ikkagi mõlemate väärtusi ja tõekspidamisi. Oleme juba täiskasvanud ja mõjutatud eelmistest suhetest elust. Seega tuleb olla valmis tegema ja tehagi kompromisse.

Siit ka minu küsimus: kus te olete, NAISED, kellel on peale tasulise seksi veel miskit mehele pakkuda? Minul on maja, süda õige koha peal, ma olen terve ja tubli mees, kes saab hakkama kõigega. Otsin sind, aga ei leia.

Ootan huviga kuipalju on veel meie seas naisi, kes pole minetanud kõiki väärtusi raha orjuse nimel. Seda lugu ajendas mind kirjutama mitte niivõrd soov leida ise armastust. Pigem see, millise põhimõtteliselt avaliku seksiga kauplemise ma leidsin eest.