Kohtusin oma elukaaslasega 10 aastat tagasi ja aasta peale tutvumist hakkasime koos elama. Mu elukaaslane on suur veinigurmaan ja mina armastan kvaliteetõlut ning nii kujunes meie elu vaikselt selliseks, et igal õhtul kodus me jõime mingit lahjat alkoholi. Tavaliselt mitte palju — seda, et purju jääks, tuli ikka üliharva ette. Aga mind hakkas see juba ammu häirima, sest pole ikka päris normaalne iga päev väikeses vines olla.

Umbes neli kuud tagasi hakkas see mind veel rohkem häirima kui enne, sest üritasin dieeti pidada, et suveks veidi alla võtta, aga koos tipsutamisega ei tulnud sellest loomulikult midagi välja. Siis hakkasin mõtlema ka kõigele muule halvale, mida igapäevane alkohol teeb ja otsustasin loobuda.

Rääkisin elukaaslasele, et me võiksime tipsutamise lõpetada, et saada paremasse vormi ja elada üldse tervislikumalt. Pealegi oleme me juba 30 täis, varsti tahaks hakata järglaste peale mõtlema ja enne nende saamist võiks keha ikka puhastunud olla.

Elukaaslane minu entusiasmiga kaasa ei tulnud. Tema ütles, et ta pole mingi tipsutaja, lihtsalt naudib vahel klaasikest veini. Lõin käega ja jätsin asja sinnapaika — tõesti, selle väikese veini pärast tülli küll minna ei maksa.

Nüüd on aga nii, et mina enam õhtuti ei tipsuta, aga naisel on ikka tavaliselt veiniklaas käes. Enne, kui me koos jõime, ma sellest aru ei saanud, aga nüüd tunnen ma tema suust kogu aeg alkoholi lõhna ja see häirib mind. Häirib ka see, et mida hilisemaks õhtu veereb, seda paremaks läheb naise tuju — aga ma ju tean, et see on alkoholist ja seega mitte loomulik.

Kuidas ma saaksin oma naist mõjutada, et ta selle vastiku tipsutamise lõpetaks?