Mul on elu jooksul olnud kolm tõsisemat suhet, kolmas neist veel siiani kestab, aga kõigepealt räägin oma esimesest kahest suhtest.

Minu esimesed kaks suhet oli eestlannadega. Olid väga tublid ja ilusad tüdrukud, kui väljast poolt vaadata, kuid kooselus olles avaldusid nende tegelikud iseloomujooned. Olid lohakad ehk ei hoolitsenud kodu, pere ja mingi hetk ka iseenda eest. Saan aru ka, et tänapäeval ei ole kodu hoidmine ainult naiste teema ja oma esimese kahe naisega koos olles olingi mina rohkem koduhoidja kui nemad, sest ausalt, nad ei osanud koristada. Ja no Eesti naiste koristusoskus, vaadates ka oma õdesid, ei ole mingit kriitikat väärt. See on nagu üks Simpsonite osa, kus koristati n-ö American way (põhimõtteliselt lükatakse asjad voodi alla või kuhugi kapi sisse, korralikult kokku panemata).

Söögi tegemisest ei tea ka meie noored naised midagi. Selle koha pealt pole mul õnneks palju midagi öelda, sest ma ise naudin söögi tegemist nii endale kui ka teistele. Aga no, kui mind vahel üllatati, siis oli toit ikka kuskilt väljast tellitud, mitte ise tehtud (kahju, sest armastus käib ka kõhu kaudu).

Nii, aga nüüd tahan jõuda oma loo positiivse poole juurde. Nüüdseks olen juba üle kümne aasta koos olnud oma praeguse naisega, kes on venelanna. Ja kohe suhte algusest peale on olnud kõik teistmoodi kui enne. Temaga ma tundsin esimest korda elus ennast õige mehena, kuna ma sain olla mees tema kõrval. Muidugi nõuab mu praegune elukaaslane rohkem tähelepanu ja hoolitsust, kui mu eelmised elukaaslased, aga see pole olnud minu jaoks kunagi probleem. No ja kui üldiselt vaadata, siis mul jääbki rohkem aega teda hellitada ja armastada ning kinkidega üle kallata, kuna ta hoolib meist ja meie ajast. Koduste kohustuste kohta nii palju, et mul keelati lausa koristamine ära, kuna see ei pidavat olema mehe töö. Ma vaidlesin küll vähe vastu, aga pole mõtet temaga vaielda.

Nii, et mis ma selle jutuga öelda soovisin: tublid Eesti mehed, valige enda kõrvale vene juurtega või täitsa vene rahvusest naine. Kindlasti olete oma eludega rohkem rahul.

Muidugi on meil vahel kultuuriliselt vähe erinevad arusaamad, aga need meid ei sega ja eks see oleneb palju inimestest endist, aga tema on mulle öelnud, et ta tahab, et mina otsustaksin eluliste asjade üle ja no olgem ausad, meie kultuuride vahe ei ole nii suur, eriti võttes arvesse seda, et ta vanavanemad on pärit Peterburi lähedalt.

Aga nõustun selles mõttes, et enne, kui inimesed hakkavad teisest rahvusest inimesega koos elama, peab üksteise kultuuridega arvestama.