Mehest eraldi voodisse kolinud naine: minu uni on tähtsam kui mu suhe!
Ma ei saa temaga samas voodis magada. Abieluvoodi on suur ja lai, aga isegi siis, kui ma end voodi kõige kaugemasse nurka poen ja pea padja alla topin, ei aita see mind üldse. Mu abikaasa norskamist on ilmselt üle tee naabrite juurde ka kuulda. Pealegi, pea padja all ei saa ma hästi magada ka — palav on ja hingamine kipub raskeks. Selline tunne, et üks jama ajab teist taga.
Olen püüdnud proovida kõiki asju, mida soovitatakse. Paljud sõbrannad soovitavad kõrvatroppe — hämmastav, kui paljude mehed norskavad, eks? No ma proovisin. Ega eriti ei aidanud — kui ikka keegi kõrval niimoodi lõriseb, nagu mu abikaasa, siis suudavad kõrvatropid seda müra vaid pisut mahendada. Pealegi ei meeldinud mulle see surve kõrvus ja lõpuks tekkis mul kõrvadesse isegi põletik. Arvan, et just kõrvatroppidest ja nii viskasin ma need väikesed abimehed pettunult prügikasti.
Veel soovitatakse norskaja lihtsalt öösel üles ajada, kui ta väga lärmakaks muutub. Mu mees on väga raske unega ja kui teda ootamatult üles ajada, ei saa ta tükk aega aru, mis juhtus. Saate nüüd ju ise aru, et ma teda eriti öösel müksama ei kipu — jumal teab, mis ta unesegasena veel teha võib. Või jääb uuesti hetkega magama. Ja loomulikult jätkub kõrvulukustav norin.
Olen isegi unerohtu võtnud, et sügavalt magada. Aga lõpmatuseni ju ei taha rohtude abi ka kasutada. Ma lihtsalt tahan rahulikult, ilma vahepeal üles ärkamata magada. Nädala algus polegi väga hull, aga juba neljapäeval-reedel on aru saada, et pikk töönädal on kohe möödas. Mu mees töötab palju ja on seetõttu nädala lõpuks nii väsinud, et jääb hetkega magama. Ja norskab valjemini, kui eales varem.
Viimase abinõuna olen lihtsalt külalistetuppa kolinud ja magan seal. Üksinda. Pole just parim lahendus paarisuhtele, aga mul on mu ööund vaja. Mina pean samuti tegus ja asjalik oma töö juures olema. Ka meie koerake on väga segaduses — ta on harjunud voodis meie vahel magama, nüüd käib ühe toa ukselt teisele ega saa aru, kelle juurde siis kaissu pugeda. Koer magab ka vaiksemalt ja rahulikumalt, kui mu mees. Parema meelega jagan voodit koeraga, kui oma abikaasaga. Kuigi kõige parem on ikka üksi — uni on sügav, olen hommikul energiat täis ja rõõmus. Pealegi, kõik inimesed lihtsalt ei sobi ühes voodis magama. Minul on küll norskamine selleks peamiseks tõkkeks, mille puhul niisama kompromissi teha ei saa.
Ei jää muud üle, kui eraldi voodid — minu jaoks enam muud varianti ei ole. Õnneks on meil piisavalt suur elamine, kus ka külalistetuba olemas. Vähemalt seal saan rahus omaette magada. Kuidas ma oma mehe ikka arsti juurde saadan, kui ta ise probleemist aru ei saa. Loomulikult ei meeldi talle, et me eraldi voodites magame, aga iga kord, kui norskamise teemaks võtan, läheb mehel nägu kohe mossi ja sinnapaika see ka jääb. Mis ma ikka teha saan? Näägutada veel rohkem? Hakkab mul veel kodus draamasid korraldama! Kui ikka ise aru ei saa, et asi on tõsisem ja vajab arsti sekkumist, siis mis minagi teha saan. Lihtsam on eraldi tubades magada. Kodurahu, minu meelerahu ja minu abielu huvides.
