Mures naine: mu kihlatu arvab, et abielluda tasub alles siis, kui on piisavalt raha kogutud
Olen 23aastane naine. Oleme oma kallimaga suhtes olnud natuke üle kahe aasta ja üle nelja kuu tagasi — täpselt möödunud aastavahetusel kell 12 öösel — palus ta mind endale naiseks. Olin õnne tipul, sest just sellest olen ma alati unistanud, et saaksin abielluda ja pere luua. Ja milleks venitada, kui õige inimene on olemas. Nii arvan mina.
Kahjuks tuli üsna varsti pärast kihlumist välja, et tema just venitada soovibki. Loomulikult ei suutnud mina peale kihlumist muule mõelda, kui et millal me siis pulmad teeme, aga kui temalt seda uurisin, et millal tema sooviks, siis hakkas ta mulle üsna hämaraid vastuseid andma. Lõpuks ütles, et tema arust oleks päris hea abielluda näiteks umbes kolme aasta pärast. See oli mulle nagu külm dušš — mis asja? KOLME AASTA PÄRAST? Kolme aasta pärast tahaksin ma äkki olla hoopis juba kolme lapse ema!
Mees imestas minu ärrituse üle ja ütles selle peale, et tema küll eriti enne 30ndat eluaastat isaks saada ei tahaks (oleme ühevanused) ja abielluda on tema arust mõttekas siis, kui oleme juba karjääri teinud ja oleme saanud nii palju raha kõrvale panna, et saaks korralikud pulmad pidama. Minu jaoks pole see jälle üldse tähtis, võiksime abielluda ka kahekesi Õnnepalees…
Nüüd ongi selle kihlumise tõttu meie muidu harmoonilisest kooselust saanud sõjatander, mina olen närviline ja tema ütleb, et pole sellist mind enne näinud ja mis mul ometi viga on. Oh, kuidas ta aru ei saa, et kihlumisest ei piisa… Mida ma peaksin nüüd peale hakkama, seda ma küll ette ei kujuta.
Kas teie oskate sellele õnnetule noorele naisele paar lohutavat sõna öelda?
