Lugesin eile suurt uudist, et Eesti president kihlus. Olen siin vaikselt imestanud, et kõik muudkui arutavad, et mis nüüd küll saab, kas kohe abiellutakse ja mida ikka lätlannast esileedist arvata.

Presidendi ametiaeg lõpeb järgmise aasta oktoobris — kas tõesti on vaja muretseda, et enne seda paar juba pulmad ära pidada jõuab? Minu meelest mitte.

Klassikaline kihluse pikkus on aasta aega, kuid Eestis on pigem kombeks palju kauem kihlatud olla. Usun, et paljud mehed isegi ei mõtle veel väga tõsiselt pulmade peale, kui nad naise kätt paluvad — pigem nad teevad selle žesti naise südame rahustamiseks, et jah, kullake, kunagi ma kindlasti plaanin sinuga abielluda.

Mina isiklikult olin näiteks kihlatud kolm ja pool aastat. Oleks ehk kauemgi olnud, aga saime ootamatult suurema summa raha ja siis tundus hea mõte pulmad ära pidada. Minu sõbrannad on veelgi kauem kihlatud olnud, üks koguni üheksa aastat. Tema kihlus ei lõppenudki pulmadega, vaid hoopis lahkuminekuga. Mul on veel palju sõbrannasid kihlatud olnud, aga ma ei tea ühtegi, kes oleks olnud kihlatud alla aasta. Kõige lühem kihlus, mida tean, oli mu täditütrel ja see kestis poolteist aastat.

Nii et ma arvan, et eestlastel ei tasu muretseda, et me endale kohe uue esileedi saame. Võtke vabalt ja tundke inimeste õnne üle lihtsalt rõõmu — just selline on minu soovitus. Eestlaste viga ongi see, et nad hakkavad kohe tuleviku pärast muretsema, mitte ei oska hetke nautida ja inimeste üle lihtsalt rõõmu tunda.

Mida sina arvad — kui ruttu on Toomas Hendriku ja Ieva pulmi oodata?