Naine kurdab: ei tea, kas Eestis üldse normaalseid mehi leidub või on asi minus?
Naisteka foorumis kurdab üks naine, kel meestega suhtlemine kuidagi välja ei tule ja kõik senised kogemused on pigem halvad olnud.
"Olen juba mitu aastat kohtingutel käinud ja mõnes suhtes ka kümne aasta jooksul jõudnud olla, aga Eesti mehed on lihtsalt imelikud. Küll on kõrgharitud magistrikraadedega tegelasi, kes on pealtnäha igati intelligentsed, viisakad ja välimuse poolest kenad, aga neil pole õrna aimugi, kuidas naisega suhelda.
Üks näide: käisin paaril kohtingul, mõned niisama jalutuskäigud ja juturääkimised ja siis viimaseks kohtinguks mees pakkus välja minna burksi sööma, aga samas ise ei pakkunud, et tema ostab. Maksis ainult enda eest ja kuigi ma juba lootsin, et sellest tuleks mingi suhe, siis sattusin hoopis koonri otsa, kes naistel ise oma võileivad kinni laseb taguda. Hiljem nägin teda uue pruudiga linna peal, ei tea, kas oli äkki oma kombeid parandanud või on naised Eestis nii leplikud, sest mehi ju vist vähem siin eestis.
Järgmiseks leidsin kena ja haritud noormehe, kellega alguses sujus nagu kõik ilusti, kuni ta hakkas veidraid nalju mu välimuse kohta tegema... Ma kahjuks ei saanud aru, kas see on tögamine või mõtles ta seda tõsiselt ning lõpetasin selle suhtlemise ära. Või ongi Eesti meestel kombeks teha naise välimuse üle nalja? Ma sellest kahjuks aru ei saanud, sest m ei arva, et olen kõige ilusam ja ju ma siis sellele mehele enam ei meeldinud. Igatahes väga veider lugu.
Leidsin siis järgmise jälle kellega suhelda ja selgus, et ta on jõukam kui mina. Alguses suhtlesime normaalselt ja siis hakkas tema aina firmadest, investeerimisest ja rahast rääkima. Mul aga investeerida pole veel võimalik, sest kogun oma kodu sissemaksuks raha ja rääkisin ka talle sellest. Aga jah, ju ma siis olin lõpuks tema jaoks ka liiga vaene, kuigi alguses saime kenasti läbi. Hakkas piinlik ja lõpetasin ka tolle tüübiga suhtluse.
Olen 20ndates ja nüüd suhteliselt ära ehmunud. Ei tea, kas Eestis üldse normaalseid mehi leidub või on asi minus, et ma ei suutnud nende kolme kiiksuga leppida ja kasvõi ühega proovida suhet edasi arendada? Või ongi kooselu selline teineteise vigade kallal nokkimine ja pidev ärapanemine?"
