Naine kurdab: miks on mu mehele lubatud vastassoost kolleegiga välislähetusse minna, aga minu puhul läheb ta armukadedusest segaseks?
Tavaliselt on ta ära mitu päeva ning viibib välisriikides koos naissoost kolleegidega. Jah, ma olen aeg-ajalt mõlgutanud mõtteid, et kas nii palju aega koos veetes ja isegi ühes hotellitoas ööbides võiks midagi juhtuda, aga ma ei ole kunagi seda talle keelanud ega teinud suuremat probleemi. Ma tean, et see on tema töö ja ta on mulle korduvalt kinnitanud, et veedaks selle aja parema meelega kodus.
Nüüd aga, kus pean ise minema hea kolleegiga välislähetusse, on minu abikaasa tagajalgadel ja seisab vastu sellele, et olen tema jaoks tundmatu mehega ühte tuppa majutatud. Kui ma varem pole tema puhul mingit armukadedust täheldanud, siis nüüd on ta äkitselt endast väljas. Tema käitumine on kummaline ja mind paneb imestama, miks on see talle lubatud, aga mulle mitte? Ma ei ole kunagi andnud talle põhjust armukadetsemiseks, aga nüüd käitub nii, nagu sõidaksin teda üle lahe petma.
Ühele oma heale sõbrannale pole ma väsinud korrutamast, et tavaliselt on armukadedad need, kel on endal südametunnistus must. Küsin vaid endalt, et kas minu mehe puhul kehtib sama?
Ma ei näe midagi halba selles, kui pean meeskolleegiga tuba jagama, voodid on ju ometi eraldi. Mind solvab see, et minu enda mees, kes peaks tundma mind kõige paremini, arvab, et olen suuteline teda nii labasel viisil petma. Ma ei kavatse alla anda ja lähen töökohustusi täitma nii, nagu esialgsed plaanid ette nägid. Aga paneb kahtlema, kas ta ise on nende aastate jooksul mulle truu olnud...
Lugejad, avaldage arvamust, mida sellises olukorras teha?
