"Olime enne, kui nad mu vennaga koos hakkasid olema, temaga parimad sõbrannad, aga nüüd terroriseerib ta meid sedasi, et pidevalt teeb maha meie eluviise: seda, kus me käime (või käimata jätame), mida ostame, kuidas last kasvatame (neil endal last pole), kuidas mehega omavahel suhtleme jne.

Alguses ignoreerisin, aga nüüd hakkab juba üle viskama. Nii, kui kokku saame (ja kahjuks ikka perekondlikel istumistel üpris tihti), hakkab jälle pihta. Viimasel paaril kuul on asi eriti hulluks läinud, sest ta otsib võimalust või lausa ise tekitab võimaluse, et jälle saaks midagi meie kohta öelda.

Kuna ta enne oli mu sõbranna, siis tunnen teda enda arvates ikka päris hästi ega suuda välja mõelda, kas on asi kadeduses või milleski muus? Tunneb ta muret ja tahab aidata või soovib lihtsalt õel mõrd olla? On see kuidagi tagasi tegemine, et enam sõbrannad pole (tülli ei läinud, lihtsalt n-ö "kasvasime lahku")? Hullumeelne tähelepanu otsimine?

Oh jah, eks see rohkem selline südamelt ära postitus ole. Kuid aidake mõelda ja arutada, mis võib olla sellise käitumise taga?"