Olen 28aastane naine. Tean, et olen veel väga noor ja on kindlasti liiga vara käega lüüa, aga ometi tunnen, et olen seda tegemas. Olen vallaline, lapsi mul pole, elu on üksluine (aga mitte masendav) ja tundub, et pole midagi, mille nimel pingutada, kui niigi on normaalne olla.

Ütlen kohe ära, et ma ei ole depressioonis, kui keegi juba seda arvama hakkas. Ma saan endaga hästi läbi. Mu õhtud pole masendavad, vaid ma naudin neid — loen raamatuid, teen käsitööd, vaatan sarju. Selline tunne on, et rohkem polegi vaja.

Aga vahel tunnen, et see pole vist ikka päris õige elu, mida elan. Olen nii noor veel, et iga õhtu kodus istuda ja pepule pekki koguda. Praegu pole ma veel isegi kümmet kilo ülekaalus, nii et saaksin kerge vaevaga ideaalsesse vormi. Aga ma ei viitsi… Milleks pingutada?

Kas keegi oskab öelda mingi põhjuse, miks ma peaksin end kätte võtma ja pingutama hakkama? Ma vajan motivatsiooni, et hakata toitumist jälgima, trenni tegema ja üldse end vahetevahel kodust välja vedama.

Kes on samasuguses olukorras olnud ja sellest välja tulnud — palun öelge, kuidas olete ennast motiveerinud oma elustiili muutma.