Naine on tulistel sütel: kas mehel, kes jääb salapäraseks, on alati midagi varjata?
Olen 27-aastane naine. Mul on elus olnud kaks pikemat suhet — viimane lõppes aasta tagasi. Umbes pool aastat tagasi ilmus mu ellu töö kaudu mees, kellele kohe pilk pidama jäi. Me pole kolleegid, aga hakkasime ühe projekti pärast üsna tihedalt kohtuma. Mina muutusin peagi klassikaliseks armunuks: iga kord enne koosolekut põlved värisesid ja süda peksis, aga tegin muidugi kõik, mis võimalik, et seda varjata. Tema suhtus minusse ka kõrgendatud tähelepanuga, aga ma ei saanud aru, kas see on lihtsalt viisakus või midagi enamat.
Varsti tuli välja, et see oli siiski midagi enamat kui viisakus, sest ta kutsus mind õhtusöögile. Meil oli just projekt läbi saanud, nii et ilmselt oleks kutse tulnud varemgi, aga ta ei tahtnud tööd ja eraelu segamini ajada.
Nüüdseks oleme käinud neljal kohtingul. Mees on omamoodi salapärane. Me räägime justkui kõigest, aga samas ma ise ka imestan, et tema teab minu minevikust juba peaaegu kõike, aga mina tean tema eraelust ainult seda, et tal on laps, aga lapse emaga on nad lahutatud ja töö kohta seda, et ta viibis hiljuti kolm aastat välismaal lähetuses.
Meil on uskumatult hea klapp, meie kohtingud on kõige lõbusamad ja vahetumad, kui ma üldse kunagi kogenud olen. Kahe viimase kohtingu lõppedes oleme me ka suudelnud tema autos, kui ta on mind mu maja juurde toonud, aga ta pole teinud katsetki minu juurde tulla.
Mul polegi voodisse hüppamisega kiire, aga ma muutun mehe suhtes üha kahtlustavamaks. Välja kutsub ta mind umbes kord nädalas või harvemgi ja nädala sees ei kuule ma temast midagi. Ma ei taha urgitseda ja puurida, aga täiesti võimatu on olla — ma istun nagu tulistel sütel ja juurdlen ööd ja päevad, et kas mehel on tegelikult perekond (kuigi mu sisetunne ütleb, et ei ole) või mis võiks olla põhjuseks, et see asi meil nii aeglaselt areneb.
Ma tahaksingi kuulda nõu peamiselt meestelt: kas ongi selliseid mehi, kes alustavad suhet nii aeglaselt ja kas võib nii olla, et selle põhjuseks on tõesti lihtsalt see, et ta võtab asja tõsiselt ja ei taha kiirustada?
