Ma ei joo end purju, vaid alati mõõdukalt, aga kui ma joon, siis sellepärast, et mul on seljataga nii stressirikas päev ja ma lihtsalt vajan midagi, mis aitaks mul see kõik hetkeks unustada ja lihtsalt elu nautida.

Tavalisel nädalal joon kaks-kolm pudelit veini (vahel jagan neid oma abikaasa või sõbrannaga). Kui kõik kohustused on lõpuks tehtud, lapsed magama pandud või nad mängivad rahulikult oma toas, mees vaatab jalgpalli ja mul on isegi nõud pestud, võtan külmkapist pudeli ja kallan endale ühe klaasikese. Vahel panen isegi muusika peale ja tantsin või proovin selga kleidikesi, mida ma ammu kanda pole saanud ning lihtsalt naudin. Ma ei pea lõpuks ometi täna enam midagi tegema ja võin unustada mõtted sellest, kas ma ikka käisin koeraga arstil või kuidas mu lapsed koolist koju saavad, kui ma neile järgi ei saa minna või mida tütre sõbrannale sünnipäevaks kinkida. Pärast klaasikest veini saan mõelda hoopis, et keda see kõik kotib.

Kas selline põgenemine on vale või teeb seda ka mõni teine ema?