Naine uurib: kust küll leida uusi sõpru, kui pole romantilist tagamõtet?
Lasteaias, koolis ja ülikoolis käies oli uute sõprade ja tuttavate saamine väga lihtne. Igapäevase suhtluse ja ühiste tegevuste käigus tekkisid sõprusringkonnad, millest mõni on jäänud kestma täiskasvanueani. Kõikide oma lapsepõlvesõpradega aga ju enam ei suhtle, sest muutunud on huvid, elukohad ja iseloomud.
Mõnele piisabki nendest paarist endisest klassikaaslasest või kursaõest ja -vennast, kellest on saanud südamesõbrad või lihtsalt head kaaslased. Vahel aga tekib tunne, et neist jääb väheks. Mitte, et sõbrad oleksid igavad või vähem armsad kui varem, aga nad pole alati kättesaadavad, et midagi ühiselt ette võtta, või ei innustu nad tingimata kõigist väljapakutud tegevustest. Vahel tahaks ka lihtsalt vaheldust ning kuulda uusi arvamusi ja lugusid.
Nii mõnedki sõbrad on leidnud endale uusi tuttavaid, kellega koos aega veeta, aga kuskohast need uued sõbrad tulevad ja kuidas endalegi mõni leida?
Esimene ja ilmselge vastus oleks, et töölt. Aga kui töötad kodukontoris, kus kolleegidega iga päev kokku ei puutu, kui sul üldse on kolleegid? Või kui töökaaslastega on raske jutu peale saada muudel teemadel kui töö ja lihtsalt ei teki tahtmist ka väljaspool tööaega kokku saada? Viimast võib eeldada eriti siis, kui töö on stressirohke ja pärast tööd tahaks kõik kontoriga seonduva unustada. Kui tööelu nii hull siiski pole, võib ju julguse kokku võtta ja teha mõnele töökaaslasele ettepaneku minna koos lõunale või pärast tööd kokku saada, lootuses, et klapite ka muudel teemadel kui teatud töökaaslase tüütute e-kirjade kirumine. Aga kuidas kutsuda kedagi, kellega vestledki vaid kohviaparaadi juures heal juhul korra päevas, ilma, et see tunduks veidralt ootamatu või pealetükkiv?
Teine võimalus on tutvuda inimestega hobi kaudu. Taaskord on hädas need, kes oma huvialaga nokitsevad omaette või kellel puudub sootuks regulaarne vaba aja tegevus, millesse nad kirglikult suhtuksid.
Kuidas on lood trenniga? On inimesi, kes on leidnud endale spordiklubist väga head sõbrad, kellega veeta aega ka väljaspool trenni, aga kuidas selline asi üldse toimub? Rühmatreeningus ja jõusaalis ajab igaüks oma rida ning võõrastega niisama juttu ajama ei kiputa. Muidugi leidub agaraid suhtlejaid, kes ka duširuumis küsivad, kas sinu arvates oli tänane trenn raskem kui tavaliselt, ja kellega siis viisakalt veel mõned laused vahetad, aga üldiselt on sellised juhtumid ühekordsed ja jäävadki spordiklubi riietusruumi.
Kui lähed välja, kas üksi või kallima või sõpradega, võiks ju eeldada, et kohtad linna peal uusi inimesi. Enamik neist on aga aega veetmas oma seltskonnaga ning ei pea vajalikuks uusi tutvusi sobitada. Ja kui satutaksegi jutuhoogu, siis tavaliselt on need uued inimesed järgmiseks päevaks ununenud.
Üks võimalus on muidugi leida uusi tuttavaid olemasolevate sõprade kaudu. Ühistelt sünnipäevadelt või koosviibimistelt võib leida inimesi, kellega ka muul ajal ise ühendust võtta ja kokku saada. Selle eeldus on loomulikult keegi hea sõber, kes armastab suuremaid koosviibimisi, kuhu oma erinevad tuttavad kokku kutsuda. Vastasel juhul kuuled oma sõprade tuttavatest vaid lugudes nende ühistest ettevõtmistest.
Loomulikult on võimalik tutvuda inimestega internetis. Foorumeid ja sotsiaalvõrgustikke erinevatele huvigruppidele on lugematul hulgal: autohuvilistele, lapseootel naistele, trennisõpradele. Aga kui paljudega neist inimestest, kellega internetis kommentaare vahetatakse, kokku saadakse või vähemasti isiklikke vestlusi peetakse?
Kuidas ja kuskohast siis leida täiskasvanuna oma ellu uusi inimesi, kes jääksid püsima ja kellega oleks hea aega veeta? Kas on nippe mõne ülaltoodud variandi edukamaks kasutamiseks või tuleks kasutada sootuks teistsuguseid meetodeid?
