"Näljutamise ja paanilise treenimise ainsa tulemusena on mu keedumuna-tissid praemunadega asendunud!"

Jah, olen üks neist hulludest, kelle vöökohale on pühadeaegsed verivorstid ja talvised magusasüstid pöördumatu jälje jätnud ja kes kevade saabudes ära keerab — midagi kapsast kalorikkamat mu menüüst ei leia, pilates on mu õhtusöök ja hommikused jooksutiirud Nõmme metsas iga päeva alguseks.

Selline piitsutamine pole mingi puudliga jalutuskäik pärna-alleel, kuid tulemused on näha. Esimese kuuga ei ole küll vööümbermõõt vähenenud, kuid muidu oma lopsakatest rindadest olen alustuseks ilma. Rasvkude haihtub esmalt sealt, kus ta täitsa tänuväärne on ja kui õnneks läheb, siis ehk alles juulis lähevad mulle ka vanad lemmikteksad jalga.

Selline see naise rist, mida kanda, kord on. Siiski ei kaota ma lootust ja loodan, et ehk suvel saan juba ilma hõlstita rannas ringi käia. Seni veeren aga edasi ja näksin jänesekapsast. Adjöö, mu ilusad ümarad rinnad!