“Jah, meil kõigil on mingil määral kiire: töö, pere, lapsed, vanemad, kool ja huviringid, aga kui sa ikka päriselt tahaksid kellegagi suhelda, siis sa leiaksid ju selle aja?

Vahet ei ole, kas siis sõbra kontekstis — sealt ma loeks ridade vahelt välja selle, et ”sorry, mul on uued sõbrad ja uued hobid, aga sinuga meil pole enam palju ühist peale teretutvuse“ — või mehe naisena kontekstis — sorry sa ei huvita enam mind, aga ma panen su ootejärjekorda, et kui mul kedagi paremat pole, siis võtan ühendust. Viimase puhul oleks ju mõtet jeed tõmmata ja olgu siis kiire. Sõbra kontekstis võib-olla prooviks veel mõned korrad ja oleks kahju, aga elu läheb edasi. Maailmas on nii palju inimesi, kellel ei ole kiire.

Või kas ma mõtlen väga valesti?”