Silmad läksid suureks, kui lugesin, et ta tunneb südamest, et vajaks kodunduskursust. Ta uuris, kas see on vaid tema probleem. Ei, see pole vaid sinu probleem. Olen sinust napid paar aastat noorem ja puudujääke on minulgi. Tantsida oskan, kuid kokkamine piirdub mu jaoks üldiselt valmistoiduga. Triikimine ühes viikidega on minu jaoks täielik tabu.

Erinevus on selles, et mina ei ihka kodunduskursust. Iga naine ei pea olema ideaalne koduperenaine. Minu jaoks on prioriteedid teised ja ma pole kunagi ka üritanud jätta muljet, et oleksin kodustes toimetamistes hea. Muidugi teen elementaarse ära: hambad ristis koristan, telefoni pandud meeldetuletuse peale kastan lilli ja pesu oskan ka pesumasinasse suruda. Toitudest teen elementaarseid asju ja sellest täiesti piisab.

See ei tähenda, et ma peaksin terve elu olema üksik ja õnnetu. Suhtes peab jääma iseendaks. Mis kasu oleks sellest, kui hakkaksin valetama ja mängima kodu nii, et ise vihkan seda, mis teen. Ühe kallimaga elasin üle aasta koos ja tema jaoks polnud probleem, et ma ideaalne kokk pole. Talle meeldis kokata ja ta tegi meelsasti meile mõlemale süüa. Käisime ka tihti koos väljas söömas. Koristamise suutsime omavahel ära jagada. Selle peale, et äkki võiks õmmelda või kududa — vabandust väga, aga selle peale ei tulnudki. Ma ise olen suur filmi- ja teatrisõber. Sain filme välja pakkuda, käisime tihti erinevalt kultuuriüritustel. See oli siis minule kodusem roll. Ja kallimale see meeldis.

Mis ma tahan öelda: jäägem ikka iseendaks. Kui tahad olla kodus sama hea kui oma töös, siis tuleb olla sina ise.