Töötan suures rahvusvahelises tootmiskontsernis, kus on igapäevaselt kohal mitusada inimest. Minuga samasse tootmishoonesse, kontori poolele nagu minagi, tuli hiljuti tööle üks uus meesterahvas. Ma ei tea isegi täpselt veel, kes ta on, aga arvatavasti ta juhib mingit üksust, sest ta käib ülikonnaga ringi ja liigub pidevalt tootmisruumide ja kontori vahet.

Mul jäi kohe suu lahti, kui teda esimest korda nägin. Ta on pikka kasvu, hea kehaga, tumedat verd — no päriselt, täiuslik. Saan ise ka aru, et see viimane lause kõlas nagu rida mingist soparomaanist, aga ma ei saa sinna midagi teha ju, et ta selline on. Mina ise… pole vist midagi erilist. Olen tavaline, keskmise kehaehitusega ja lühemat kasvu, blondiks värvitud, aga muidu kartulikoorekarva juustega naine. Minu parim sõbranna on öelnud, et ma olen liiga tagasihoidlik ja vaikse häälega ning võiksin ennast rohkem kehtestada, ehk siis saaksin ka oma töökohas ametikõrgendust.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida… Ühesõnaga, sellest ajast, kui see mees tööle tuli, on minu tööpäevad hoopis teist nägu. Teen oma tööd nagu ennegi, aga kogu aeg jälgin, mida tema teeb. Hommikuti lähen tööle palju parema tujuga. Olen ka hakanud eriti hoolega hommikuti riideid valima. Kontoris lähen oma laua juurde teist teed pidi — nii et saaksin temast lähedamalt mööda minna. Aga siiamaani pole ma temaga silmsidet luua suutnud. Meil on tõesti palju töötajaid ühes ruumis ja ka suur kaadrivoolavus, seega pole meie ülemustel kommet kõiki uusi töötajaid tutvustada, nii et ma ei tea ta nimegi. Vähemalt tundub mulle, et peret tal ei ole, sest ta on üsna noor nagu minagi ja ei paista õhtuti kuhugi kiirustavat.

Nüüd kui olen selle kirja ära kirjutanud, saan aru, et kogu see olukord on päris masendav. Mul ei ole vist eriti väljavaateid selle mehe tähelepanu võita? Aga ma tahaksin siiski proovida — kas te oskate nõu anda, mida minusugune suhteliselt hall kontorihiireke tegema peaks, et meeldivale mehele silma jääda?