Õnnetu lugu elust enesest: mehed, pidage meeles, et valentinipäeval EI TOHI abieluettepanekut teha!
Minu eks rikkus valentinipäeva minu jaoks igaveseks ära. Tänu temale ei suuda sel päeval küll rõõmustada ja roosasid südameid õhku visata, pigem tahaks ainult nutta ja urgu pugeda.
Eks nimelt arvas, et parim viis romantiliseks valentinipäeva tähistamiseks on viia mind uhkesse hotelli romantikapaketile ja õhtusöögilaual küünlavalgel mu kätt paluda. Kõlab nagu unistus, eks? Oligi. Olin õnne tipul, sest tema oli mu unelmate mees ja just see inimene, kellega ma oma ülejäänud elu ette kujutanud olin. See oli mu elu kõige ilusam päev.
Ilu jätkus pooleks aastaks. Siis sain teada, et ta PETAB mind ja kogu mu maailm varises kokku. Kas kõik see, mida ta mulle seal hotellis küünade, kitarrimuusika ja küünlavalguse käes kokku lubas, oligi ainult üks suur vale? Või haihtus see sel hetkel, kui uued ja suuremad tissid kellegi teise küljes käeulatusse ilmusid? Muidugi jätsin ta kohe maha ja seda, et see oli õige otsus, kinnitas ka see, et ta ei teinud katsetki vabandada või mind tagasi paluda.
Aga valentinipäev jääb minu jaoks igaveseks selleks õnnetuks päevaks, kus mu unelmate elu justkui nagu algas, aga samas ei alanud ka. “Aitäh” eksile, et sel päeval, kui teised tähistavad armastust ja sõprust ja kogu maailm on roosasid südameid, roose ja mängukarusid täis, nutan mina silmad peast välja.
Õppetund teistele meestele: abieluettepanek valentinipäeval on kõige rumalam asi, mida teha!
