Saime tuttavaks Tinderis, mis on veel eriti irooniline – peamiselt ongi seal koos sellised inimesed, kes tahaks kokku saada ja kohe asja kallale asuda. Kui ma esimest korda seda äppi kasutasin, siis ma muidugi ei teadnud, et see nö seksiportaal on. Täiesti normaalse tüdrukuga sain enda meelest jutule, ta pildid tundusid küll veidi poosetatud, aga kes ikka paneks koledaid pilte üles. Saime linnas kokku, ta nägi välja kole kui öö. Kõige tipuks oli ta veel purjus ja tahtis minna Hollywoodi tantsima. Sellise naisega ei julgeks ma end üldse avalikult koos näidata. Siis tahtis veel üldse minu juurde tulla, aga raputasin ta kuidagi maha.

Isegi Tinderis leidub korralikke naisi

Aga praeguse tüdruku Gritiga saime ikka Tinderis kokku. Tundus toreda tüdrukuna ning kuna meil oli ka ühiseid Facebooki sõpru, sain temaga kokku. Ei olnud kole kui öö, veel ilusam kui piltidel. Õpib ülikoolis ja töötab ühes riidepoes osakonnajuhatajana. Tõesti ütleks, et mulle hakkas ta kohe meeldima. Ma ei ajanud muidugi juttu, et tooks talle tähed ja kuu taevast alla, aga üritasin head muljet jätta. Kui tavaliselt lähen tüdrukutega lihtsalt kuskile peole, siis teda kutsusin teatrisse. Käisin üle kümne aasta Estonia teatris ooperit vaatamas (kunagi käisime klassiga seal), viisin ta kallitesse söögikohtadesse ja talle külla minnes võtsin kaasa kalli veini.

Ja kõik ongi siiani hästi. Me pole praktiliselt üldse tülitsenud ja isegi mu väga kriitilistele vanematele jättis ta supermulje. Kõige juures on siiski suur aga – me oleme tundnud viis kuud, aga pole siiani seksinud. Alguses ma mõtlesin, et väga lahe. Kohe näha, et tõsiseltvõetav tüdruk, ei anna end kergesti kätte. Kuu aega hiljem enam nii ei lahe tundunud. Kas ma teen midagi valesti? Kas ta ei tahagi minuga suhet?

Lükkas mu voodis kõrvale: tema ei taha

Samas kõik tundus ok, sõprade seltskonnas ikka mõlemad ütlesime, et oleme paar ja tegelikult ta ikka magas mu kaisus ka, aga asi piirdus vaid suudlustega. Ma mõnikord ikka hakkasin üritama ka, aga see kuidagi takerdus piinlikult. Ta otseses mõttes lükkas mu eemale ja seletas, et veel liiga vara. Pärast ühte minupoolset nö rünnakut ta siis selgitas ka, et talle ei meeldi tühjad-tähjad suhted ja inimest peab väga hästi tundma, et temaga seksida. Enne mind oli tal viis aastat kestnud suhe ja sain aru, et nad ikka ootasid ka kuid. Aga mitu kuud on siis piisav? Viis kuud mitte, kas äkki tuleb jõulukingiks? Või mu sünnipäevaks, mis on järgmise aasta mais?

Ma hoolin temast nii väga, et võin ju oodata, aga lihtsalt see on kuidagi kummaline. Ma kardan, et olen sõpradega väljas, joon end purju ja mine tea, kellega koju lähen. Midagi on minus justkui puudu. Ei kujuta ette, et tavaliselt suhtes nii oleks. Või on? Ilmselt mehed sellest sõpradele ei räägiks ka. Mul just üks sõber praalis, et ta alles tüdrukuga kolmandat nädalat koos, aga voodis on kõik super ja seksivad praktiliselt iga päev. On see siis väljamõeldis, enamik naisi ootab ja ootab?

Naisteka lugejad, mis teie arvate – kui kaua peaks üldse koos olema, et esimest korda seksida? Kas viis kuud on liiga pikk aeg?